Oleks hädasti vaja.
Päevikupidamine on äraytlemata väekas ja võimas asi. Paned aga oma lood ja laulud kirja ning loitsud hakkavad oma elu, st sinu elu elama, väed voolavad ning syndmused toimuvad.
Eelmise postituse kirjeldus kohutavast haigusest läks samuti kymnesse, sest muudele gripi eluavaldustele lisandus jube nohu, millest otsekohe on saamas põskkoopapõletik. Ma olen seda palju põdenud ja tunnen juba varakult, et aa, õhus on higi, verd ja pisaraid, kohe ongi näotõbi kohal.
See lyhike sissejuhatus toob lugejani fakti, et eespoolmainitud ainete lõhn õhus ongi varakevade lõhn. Maapind on juba sula, nii et seegi vähene lumekene, mis meil sadada jõudis, on pehmesse janusse maasse kadunud. Kooberdasin täna puid tooma ja nägin rohelisi helmikpööriselehti. Ja hommikul nokkis ylevalpool maja e lõunapoolikuaias yks leevike, loodetavalt kahjureid. Tihased ei taha enam pekki, mis ma neile kylmalaine ajal riputasin, vaid on kuhugi kaugemale toimetama läinud.
Pildil on Viimane Lumeinimene, mille mu 10-ne tytar eile hommikul viimasest lumest tegi. Põgus mälestus mehikesest, kelle eluke jäi lyhemaks kui 1 päev.
Vabandan ebaesteetilise taustsysteemi pärast, sest mina olen rohkem kui nädala haige olnud, aga muus osas ruulib praegu perverdist kasuäia vaimsus, kui ebaisiklik olla.
Päevikupidamine on äraytlemata väekas ja võimas asi. Paned aga oma lood ja laulud kirja ning loitsud hakkavad oma elu, st sinu elu elama, väed voolavad ning syndmused toimuvad.
Eelmise postituse kirjeldus kohutavast haigusest läks samuti kymnesse, sest muudele gripi eluavaldustele lisandus jube nohu, millest otsekohe on saamas põskkoopapõletik. Ma olen seda palju põdenud ja tunnen juba varakult, et aa, õhus on higi, verd ja pisaraid, kohe ongi näotõbi kohal.
See lyhike sissejuhatus toob lugejani fakti, et eespoolmainitud ainete lõhn õhus ongi varakevade lõhn. Maapind on juba sula, nii et seegi vähene lumekene, mis meil sadada jõudis, on pehmesse janusse maasse kadunud. Kooberdasin täna puid tooma ja nägin rohelisi helmikpööriselehti. Ja hommikul nokkis ylevalpool maja e lõunapoolikuaias yks leevike, loodetavalt kahjureid. Tihased ei taha enam pekki, mis ma neile kylmalaine ajal riputasin, vaid on kuhugi kaugemale toimetama läinud.
Pildil on Viimane Lumeinimene, mille mu 10-ne tytar eile hommikul viimasest lumest tegi. Põgus mälestus mehikesest, kelle eluke jäi lyhemaks kui 1 päev.
Vabandan ebaesteetilise taustsysteemi pärast, sest mina olen rohkem kui nädala haige olnud, aga muus osas ruulib praegu perverdist kasuäia vaimsus, kui ebaisiklik olla.
Küll see tõbi ka taganeb, kuhu ta pääseb. Ja kui ikka kuidagi ise üle ei lähe koduste vahendite abil, võib ka tavameditsiinist tuge leida. Aga armsad leevikesed nokivad kevadel põhiliselt põõsaste pungasid, pole neid värskeid ussikesi ju veel kerge leida. Endal on selline kevadise leevikeseparve kogemus, et punase- ja mustasõstrapõõsastel ei jäänud eriti pungasid lehtimisekski, rääkimata marjakandmisest.
VastaKustutaÜhinesin ka koduste tõbiste klanniga. Selle asja juures on isegi plusse. Tegin külvid ära. Midagi natuke kodutöid ikka teha jaksab ja kassil nüüd nirvaana, konserviavaja päev läbi omast käest võtta.:)
VastaKustutaLoodan ka varsti jalule saada, eile läks asi käest ära ja väga vastik on. Laman ja mängin kitarre, koon, Loen uudiseid, nõuan lastelt Syya, valuvaigisteid ja pissitamist :)
VastaKustutaIngver, küüslauk, sidrun, granaatõun. Põskedele kuum muna :)
VastaKustutaParanemist, ja kiiret! Jäsemetele kuuma vanna! Aitab alati!
VastaKustutaNina loputamine soolveega on üks äraütlemata ebameeldiv tegevus, aga vahel võib sellest tolku olla.
VastaKustuta