Pean maja, kasvatan lapsi ja loomi, teen veel 18 asja. Ilus ilm avitab vastikul tatitõvel paraneda - nimelt jäin eelmisel nädalavahetusel tõbiseks ja viimased päevad olen veetnud poolkurdi nina- ja kõrvahaigena. Ei ole meie kliima ikka inimeste jaoks mõeldud, minu kere vajab sooja päikest ja tuliseid rytme. :D
Mainitud eelmisel nädalavahetusel tegin esimese avaliku ylesastumise vigursaagijana ja tegin Elva puupäevade käigus yhest tagasihoidlikust okslikust pakust yhe paljutõotava sõnajalapuu. See tudub praegu yhe hea aedniku juures varju all ja taheneb natuke, kuni mu tujukad randmed jälle koledaid masinaid kasutada lubavad, ja see juhtub juba õige pea.
Elvas saunatades ja kylapeal kylmetades selgus veel yks tõsiasi - mul on omaenda sauna vaja ja ruttu. Kuna ehitusseadustik muutub meil põhjamaade eeskujul maapealsetesse objektidesse puutuvas järjest karmimaks, siis mõlgutlen hoopis puukuuri taga võsas leiduvate isake Stalini aegsete kartulikoobaste täiendamisest ja parandamisest. Need asuvad korraliku kallakuga pervel ja lubavad ennast viisakalt ja privaatselt kasutada kyll. Kurja, mu tõsiselt töötamist segavad valusad liigesehädad ja krooniline magamatus peavad leidma viisaka ravi ja soovitavalt ikka omaenda kodus.
Aiake tahaks pererahvakest palju rohkem näha, sel suvel on elu ikka väga aiakauge olnud. Kuna paar suve tagasi alustasin alumise tee ja tehnikat kandva hoovi tegemist, eelmisel suvel läks hoogsaks kuuriehituseks tänu tohutule vanapuidupakkumisele, siis tuleb ka peenrad vastavalt ymber kolida, sest ma ei taha, et suht ruudukujulist hoovi kõrged kaootilised taimed optiliselt jupitavad. Kõrgemad draakonid ja suuremad lohed, nt päevaliiliad, tokkroosilised, kobarpead, niiskuslembesed angervaksasordid ja siberi iirised, olen alumisse, yle-eelmisel suvel hoovikoorimisemullast ja põhust tehtud uuele peenrale kolinud, seal hakkan ma tuleval suvel leidma muidki imelisi yllatusi. Alumine krundi osa on nii suur, et seal jääb mõnusalt ruumi kõigele, välja arvatud metsapuud. Aga hoovi jätan põhiliselt madalamad sõbrakesed, no sellised, mis moodustavad yhtlase vaiba ja on vaadatavad varakevadest lume tulekuni. (Igast kukeharjad. Paar pojengi. Väike kakutsite nurgake. Hostad ja astilbed, mis on omal kohal olnud meie maja aiandamise algusest peale.) Sel suvel aga selgus, et hostade jaoks on hoov liiga lagedaks jäänud, sest ma võtsin maha majaukse ees laiutavad sirelid. Kirjulehelised kannatavad päikesepõletuse ja nyyd ka bakterpõletike käes, yhevärvilised suurelehelised on lihtsalt ära pleekunud ja ka nukra olemisega. Armas Jõuluvana, võta mu seest ära Kurjavaimu katsetused kuul- ja rull-liigenditega, tarbetuks on osutunud ka lootusetusetunne ja elu veidruste talumisest tekkinud absoluutne skepsis. Hooajale omaselt on hädasti tarvis jälle labida ja käruga vehkida ja 50-kiloste mullapallidega lillekesi yhest peenrast teise sõidutada. Ma tahan terve ja rõõmus olla.
Miks, no miks. Eestlane on kogu aeg olnud haige, masendunud, lootusetu. Teinud ainult seda, mis eluks hädavajalik - kasvatand kartult ja pidand siga, sõimand riiki ja peksnd lapsi. Aga ma olen natuke nagu mässaja, eks linnas hobusevargaks õppimise aastad teind oma töö. Sääl nägin ja pidasin selliseid ameteid, milliseid kuidagi unustada ei taha. Iga tore amet nõuab aga tervist ja järjekindlat tegemist, eriti kui sul on oma kogutud teadmised tarvis ka lastele tuttavaks teha ja edasi anda.
Vanem tytar soovitas mul videoplogi pidama hakata. Selle jaoks on vaja seinatäit kitarre :D eks tuleb Hiinast tellida, 250EUR/100tk. Või ise teha, puitu lõigata ma mõnevõrra oskan.
Miks on videoblogi jaoks vaja seinatäit kitarre?
VastaKustuta