Selle ma võtan, ja selle ka...

Kui eilne päev paistis silma oma tervistkahjustavate töö -, spordi- ja puhkeharjutustega (niidukid, lõikurid, saed, potid-pannid, kaablid, kiderid, õhtu lõpetuseks puuvedu), siis tänane algas koledasti, aga lõppes ilusasti. Hommikune tõusmine meenutas fööniksi võimlemist tuhahunnikus. Tuttav asi, võimled liigesed käima ja maraton jätkub. Seejärel privaatsest turismitalust Põhja poole teele, oi see algas kangelt.
(kui keegi arvab, et pr Kaaren ohtralt piirituserohkeid jõu- ja vägijooke manustas ning pyhapäeval parmutõbe põdes, siis on tal muidugi osaliselt õigus, 2 pdl hääd tumedat õlut on mõnele laupäevale kohane, aga iga päev ei ole siinmaal laupäev ja piiritusjoogid pole eluks vajalikud nagu nt piim ja nafta.)
Sõit läbi kaunite kypsesuviste maastike ei olnud mitmekylgsete valude tõttu just meeldivaim, aga pärastlõuna Aiablogijte seltsis oli armas, sydamlik ja täis mahedat aiaenergiat, mis teatavasti ravib paljutki. Antud kokkutuleku eest saadan kõigile õhukalli veel tagantjärele ka.
Kui ma muudkui pean aru, et kuskohas mu aiandus ometi ehitamise ja lammutamise platsidele ette ei jää, ja et peenraid ei tohiks enneaegu väga suurteks kasvatada, siis see vaga arupidamine peab mõnikord targa kombel järgi andma. Sest nädala eest omandatud Futuaialilledele lisandus terve hulk Aalujate taksoneid. Mõned kokkulepitud, paar tk Kokkutuleku Perenaise aiandi myygiplatsilt ja mõned need, mis rohevahetusest yle jäid. Kokku nii 25 taime...
Olgu tänatud ja tervitatud ka hulk Harjumaa Tiibeti mastifeid mulle villa kasvatamast, seda villa on yhe korraliku seguvillateki jagu.
Käesolevaga tuleb tänada ka hr abikaasat. Kui ta tavaliselt eelistab minu hulludel matkadel mitte osaleda, siis seekord sobis talle mõte kylastada Viljandi kanti. Ta väldib võõraid kohti ja olukordi, aga vahest ju võib. Kokkutulekult tagasi tulles tegime jalutussõidu Viljandi linnas. See on mitmekylgselt ilus ja armas linn, palju värvilisi majakesi... ja habemega ampleid linnahaljastuses, näiteks. Viljandis oleks tore elada. Sest seal on rahvakunst, vanad käsitööd, muusika, ja järv.
Ma ei lähe eriti kuhugi ilma oma kitarrideta. Kokkutulekul oli ka yks kaasas. Ma mängin pille sellepärast, et see on ilus ja mõnus. Ja tore on vaadata, kuidas see mõnedele inimestele meeldib, neid rõõmustab ja sydameid sulatab. Muusika pole aint tapeet ja rumal meelelahutus, vaid meie oluline koostisaine. Elus muusika meeldib ka aiaasukatele, seda teadsid juba vanad pärslased ja mõnede arvamuste kohaselt ka hiinlased ja sanskritid. Kui aed ainult selgemini teada annaks, mida ta kuulda soovib. :)