Vanake sätib äralahkumist.

Aga mind see ei sega ega eruta. Ei olnud just halb aasta...aga raske oli. Ilus
, aga mõttetu. Tore, aga kole. Mõnus, aga. Aga. Jne. Praegu olen enneolematult tõbine ja elusttydinud. Seestpoolt tyhi. Katki. Puru. Head sõnad, positiivne mõtlemine ja julge pealehakkamine pole aidanud. Olen rea aastaid elanud ilmaasjata ja teinud mõttetut tööd. Kusjuures see pole masendunud inimese enesehaletsus ja sundmõte, vaid fakt, millele nt testamenditäitjad, sh kinnisvarahindaja ja notar võivad alla kirjutada. Kastmeks asjaolu, et mu alakeha ei tööta eriti ja noorim lastest on selline, nagu ta on. Selle kõige juures head uut aastat soovida... Hmhjahjahh.

Ahh, kui hea.

Mul oli täna selline yletamatu ja vaibumatu pahameelehoog segamini vastiku hirmulainega, et saatsin mehe ja 2 keskmist last linna ämma juurde, väiksem jäi minu seltsi koju. Kui kõik see bande kohal on, siis käib kogu aeg mingi möll ja ma ei saa millelegi keskenduda. Kyll oli hea rahulikult koristada. Ma ei talu viimasel ajal kisa, igasugu imelikud ja yldse mitteminulikud tunded ja mõtted lainetavad peas ja aju on tõeliselt pehme. Päris altsaimeriks muutumast aga hoiab mõttetöö. Masinkudumi mudeli arvutamine, kudumine ja tooriku käsitsi viimistlemine, toataimede eest hoolitsemine. Aga asjaolu, et lapsed on viimasel ajal väga sõnakuulmatud, väsitab ja hirmutab mind. Mõttetu jagelemine rikub õhku. Sellega tegelemiseks on rohkem pauerit vaja. Pagan, ma ei ole ju liiga nõudlik. Aga mingid asjad on viltu ja siin jääb palvetamisest ja kõvast tööst väheks, vaja on Jõuluvana, Rohelise Mehe, Tuuleema ja Roosiaia Kuninganna abi.

Ö. Väikse staaristaatuse-alase täpsustusega

Vaikus ääretus mikrorajoonis, yhtki tuld pole hämaras öös.
Ma olen nyyd nelikend. Suurem osa asjalikust elust läbi, aga tulemustega rahul olla ei saa. Mul hakkab masendus isegi keerukast mitmekomponendisest antidepressandist yle loksuma. Pereasjad... Võimalus, et tegelikult tuleb kogu ylejäänud elu koduseinte vahel veeta nii oma sureva alakeha kui ka praegu alles kergete, aga kasvavate käitumis- ja arenguhäiretega lapsega, kellega loomulikult tuleb tegelda ja eriliselt vaeva näha, aga tulemustes ei saa kindel olla, selliste laste kasvamist ja nende tyhja täiskasvanuelu on kõrvalt nähtud kyll... Ja teatud teised täiskasvanud, kellel aru nagu koolieelikul... Kokku tuleb mitmekesine komplekt, mille põhiaineteks on tyhi töö ja ette teada mõttetu tyli. Aga ma veel ei loobu. Järeleproovimata ametite ja tegemata tööde nimekiri on veel pikk. Kaevumeister olen olnud, tuleb ka torumeheks õppida. Metsamehest ehituspuusepaks on ka ainult väike samm. Läheks ainult see ropp nohulaadne tõbi yle. Olen juba 3 päeva haige olnud........
Vennal on äge garaazh. Ta tegi selle kokkusadanud laudast. Abilisi oli, aga vähe. Meie aitasime ka. See tore majake sobis imehästi minu juublikontserdi pidamiseks. Laiu rahvamasse esindas yks pealt 50-ne naabritaat, kes tuli mu pille vaatama ja kylalisesinema. Ta rääkis oma noorpõlve lugusid, kandis ette venekeelseid sõdurilaule ja mõnda tema põlvkonna eesti laulu. Mina olin eesti estraadi ja autorilaulu kyttel. Kahju, et pidudelt kaob elus muusika. Või on peod kadunud, ilmselt ikka seda viimast.

Auto on võõras, remonti toodud. Mootor hädaline, aga väljast nummi kirsipunane antiikmassin. Pildistaja selja taga on puhas nurk diivani ja lauaga. Kas pole tore bändigaraazh!.......
P.S. Selgituseks- suuri rahvamasse e kutsutud kylalisi oligi Ainult 1, see ainus oli ka venna oma tegelt. Sest viimasel ajal on elu ses mõttes kuidagi tagasihoidlikuks läinud. Ma pean rohkem netisuhtlusele rõhku panema ja oma loomingu lauludest kuni käegakatsutava kraamini maailmale maitstavaks tegema. Paraku peab keegi olme eest hoolitsema ja vaatama, et lastest inimesed saaksid, selles osas olen siinmajas ainus spetsialist oma näruse 24h miinimumööpäevaga. Ja katsu sa midagi ette võtta, et elu tulusamaks teha, kui tulevad igasugu huvitavad väited ja ideed. Kurat, kurat, kurat, kurat.

Kiire vaheväljakutse

Abikaasat tabas inspiratsioon osta dushinurk, st alusvann ja klaasist lykandseinad. Nyyd on minu etteaste toaremondi osas. Täna jõudsin puhta nurga teha ja panna koridoripoolsesse seina tuuletõkkeplaadi, siis jõud lõppes. Paha on olla. Homme tuleb nurk loodi ajada, plaadid kruntida ja värvida ja. Öäk. Hea, et sooja nädalat lubatakse. Aknad peavad ootama, sest dushi ja veevärgi konstruktoriga võib oma paar päeva ära lõbutseda. Mul on lapsepõlvest pärit raske torufoobia ja santehnikat ma keeldun tegemast, see tähendab lollakaid stseene jälle... Aga hädasti on vaja.