Hea

Eelmises postis olid kirjas mõned mõnevõrra halvad asjad. Mitte kyll kõik, kus sa sellega. Lihtsalt teatud viisil seotud asjad, millega tegelemine on nagu tuuleveskitele ryytellike kommete õpetamine. Just sellised, millega tuleb jamada aastaid, kui sul just pole piisavalt pappi ennast vabaks osta. Teatavasti aga eelistan ma oma maailmas ise asju liigutada ja mitte käed rypes õnne oodata või kopikate eest võõraid orjata, samal ajal, kui omad näljas-kylmas. Seega 1. hea asi on mu väga suur yksindusetaluvus ja võime mitte alandavat abi paluda. 2. hea asi on mõningane tehniline taip ja käeliste oskuste komplekt ja võimalus neid kasutada. Mäletan, kui piinarikas oli lapse ja noorena tahta midagi teha, ajusid ja näppe liigutada, aga ei tohtinud kedagi tylitada, vajalikke riistu v materjale polnud vms... Kui nauditav on omada ruumi, kus sa võid oma äranägemise järgi tööriistu ja materjale hoida ja meisterdada nii, et mitte millegi puudumine või kellegi tuju sind ei takista. 3. Mulle meeldib oma oskusi ja varusid jagada. Päris-sõpru on mul vähe ja nad elavad kaugel, aga lapsed vajavad ju ka inimlikku tähelepanu, õpetust ja head sõna. Kui hea on kellegi vastu viisakas ja kena olla! 4. Maa, aed ja vääramatud loodusjõud on samuti mu eluks hädavajalikud. Linnavaesuses (mul on pea10 a kehvades yyrikorterites elamise kogemus) on sul ainult magamiseruum... Viimasest yyrikast tulin ära päris majja lisaks lastele, mööblile jm majakraamile kangastelgede, õmblusmasinate ja korraliku materjalivaruga, mille pärast oli majaperemehega palju vestlemist, nii et teine rõõmustas, kui minust lahti sai ( ja minu uue tapeedi ja värviga kaunistet, endise nõukapruunikirju korteri kõrgema hinnaga välja yyrida) 5. Mul on lisaks kätele, mis oskavad ja viitsivad tegutseda, pea, mis veidi ka mõtleb, aga lemmiktegevuseks on uute oskuste kogumine. Ma mõistan inimesi, kes leebe rahuga läbi elu purjetavad, aga ma vajan uudishimuvärinaid, väikest erutust tundmatu maailma avastamisest ja kollektsionääri hasarti. 6. Hästi on see, et kuigi meil veel kehtivad patriarhaadi jäänukseisukohad ja topeltmoraalid sugupooltele, on yhiskond juba niivõrd vaba, et minu madrusekostyym või avalikus ruumis meesterahvastele sobivate tööde tegemine, tööriistade vm atribuutika kasutamine ei kutsu esile kogukonna maruviha ja kohtuasju koos nt parandusmajja saatmise ja laste äravõtmisega, no see väike naabrite prigin mind ei häiri, vt p-d 1 ja 2. 7ndaks - suhteline sõltumatus rahast ja kommunikatsioonidest. Kui yhtede asjadega tegelda ei saa, on võimalik kasutada alternatiivseid energiaallikaid, analoogtehnoloogiaid või lihtsalt varusid. Ja ma olen suur varudetekitaja, seda on elu ise õpetanud. Siin aga tuleb jälle mängu eluasemepunkt, sest võõral pinnal tuleb liiga paljude muutujatega ja koledate ootamatustega arvestada, nii et parem omaenda muinusese kui võõra oma eurotoanurgake... Ok. Viimaseks - ma tahan elada nii, et saan kasutada ja arendada kõiki oma oskusi ja meeli. Kui tore on valitseda oma keha, liikuda, olla (suhteliselt) terve. Eriti tore on TAHTA seda kõike. Mul on kogemusi vastupidisest, ja pidevas pimedas öös piinavas masenduses koperdatud aastaid ma tagasi ei taha. Parem olla segane kõigi oma tegemiste, kollektsioonide, oskuste ja ideedega. Ja samuti soovin tervitada kogu maailma kirglikke kollektsionääre, pyhendunud aednikke, tublisid rahvamuusikuid ja andunud käsitöömeistreid!

Esoteerilist jura

See  aasta on kulgenud lollakate väljaminekute tähe all.  Elisa tähtajaline internetileping on ka kaelas, aga Elisa internett ei tule meil isegi lahti juba vähemalt aasta. Elisa ei lase lepingut lõpetada ka, keerutatakse muude, aga meil mittetöötavate tehniliste lahenduste pakkumisega või meenutatakse leppetrahvi ennetähtaegse lepingulõpetamise eest. Ka oma ettevõtte domeeni ja serveriruumi pole ma tööle saanud - no mis kuradi teenus see on, mis nõuab iga liigutuse jaoks eri tarkvara ja parooli ja paigaldamise ajal mitu korda kokku jookseb, lõppkokkuvõttes ei saa seda töölegi, st hädapärane tekst mahub ära, aga piltidega on error... aga arved tuleb ikka maksta! loomulikult pole jälle teenusepakkuja syydi, hoopis klient leidku endale ise uus elukoht või ostku vähemalt 3 korda kallim pakett, kyll siis teenus ka tööle hakkab. Tasuta leht, mis teistel töötab, lubas minul ainult nime yles riputada, rohkem liigutusi teha pole võimalik. Ma ei ole arvuti alal just päris ohmoon, ikkagi pere patsiga poiss... ....... Lollakate väljaminekute alla kuulub ka telefoniekraani täiesti arusaamatu ja mystiline katkiminek. Ma ei istunud oma telefonile peale, ei kukutanud kivi otsa vm, aga ometi oli see tööpäeva lõpus katki. Misasi või mis liigutus see pidi olema, ei kujuta ette. Remont aga on raha eest. Eelmisel nädalal kukkusid prillid eest, ja klaas puruks! Mul on okulaarid varem ka ikka eest kukkunud, kyll kivi, puu ja metalli peale, aga see kord täiesti tavaline umbes meetri kõrguselt kukkumine vineeritahvlile lõi klaasi korralikult ämblikuvõrguliseks. Aga prilliklaasi vahetus on läinud keskmiselt 10 korda kallimaks kui eelmine kord, st 4 aastat tagasi, kui ma need prillid tegin... 1,6 eur/tk maksvaid klaase ei ole enam, pakkuda oli 18-euriseid, 38- ja pealt 40se tykihinnaga klaase. Tööprillid 100 euri meie sissetulekute juures, mai äss... Mul on tugev lyhinägelikkus, -5 klaas. ....... Loomadega on sel aastal läinud erakordselt sitasti. Öelge, mida tahate, aga pärast yhte naabrite kõva kisa ja tymakapaugutamisega joomingut suri mõne päeva sees ilus 10-ne pesakond jänkupoegi, ja teine umbes samal ajal poeginud jänku ei võtnud oma pojakesi yldse omaks. Lapsed on justkui kurjast vaimust vaevatud ja mees on vaikne hull, kes ei suuda oma käega isegi suppi tõsta ja hiilib mööda nurgataguseid või lamab terved vabad päevad lihtsalt voodis, kui just ei purjuta. OK, palgatööga saab hakkama, aga majapidamisele pole tema töölkäimisest raasugi kasu - raha pole, töömeest kah pole, tõsta ise palki just nii nagu meeldib. Ma ei ole tänitaja ja sõimaja tyyp, igasugu tööd proovin ilma abi kerjamata ise ära teha, olgu see siis naiste v meeste töö. Olen kyll abi pakkunud, rääkinud, olnud mõistev, hooliv ja armastav, mitte iial pole sõimama ja mõnitama laskunud, vaid solvangud alla neelanud ja viisakalt teemasid arendada pyydnud ning lolli keerutamist viisakalt lahendusteni tyyrida proovinud (erinevalt teisestpoolest), aga isegi delikaatne lähenemine on teise jaoks miskipärast hirmutav ja terroriseeriv ja loogiline mõtlemine ning tuleviku eest hoolt kandmise võime on mõne inimese yldse maha jätnud. Tänitavad naised, mai äss. Kui mõni segane isane proovib minu kuuldes midagi taolist väita, siis läheb sevastoopoliks, ma luban. ....... Huvipakkuv on kahtlemata asjaolu, et lapsed on täiesti erakordsetes kogustes nõusid lõhkunud - kyll tassi servast killud väljas, kyll taldrik pooleks, kyll 2 v 3 joogiklaasi korraga katki. ....... Magustoiduks on asjaolu, et sel aastal on nii toa- kui õuetaimede seas tohutu kahjurilaine. Villtäi ilmub pärast tõrjet ootamatult ja suht kiiresti tagasi. Kedriklesta rynnaku ulatust aga peaks kirjeldama väljendiga "pandeemiline". Aga ilusad värvilised begooniad, mis peaksid puust majades väga hästi kasvama, jäävad sama suureks kui ostmise v paljundamise ajal, suve lõpus see aeglanegi, suht ebabegoonialik kasv peatub ja talvest ma ei räägigi. Võeh. ........ Paari aasta eest tekkisid mul kummalised ja proovides-piltidel kas väga vähe või yldse mitte näha olevad, see-eest aga väga reaalsed ja liigutamist mittelubavad liigesevalud, klassikaline olukord, kus kael-selg-käed-jalad vajavad pikemaajalist soojendamist, siis venitamist ja siis võimlemist igal jumala hommikul, et saaks yldse midagigi teha, muidu ei saa kartuleidki kooritud, peenemast tekstiili- v ehitustööst rääkimata. Pärast seda, kui naabrimutid mu jooksupannud jänkse kinni pyydsid ja mulle koju tagasi tõid. Nalja korras olgu öeldud, et nad tungisid mu isiklikku ruumi ja kindlasti panid mõne nurjatu nõiatembu toime ja needuse tööle. Sest arvestades, millises harvaesinevas põrgus ma veetsin ma oma lapsepõlve ja variatsioonina järgnevad kuni paarkymmend mõni eluaastat, milliseid äärmiselt mitmekesiseid vägivallakogemusi ja sygavas ning lootusetus, see-eest ilma kogukonna abita viletsuses virelemise yksildasi aastaid ma nägin, aga tulin sellest (haige vaimu, aga) terve kerega välja, ei ole sooja liivaga ja mõnusate puuklotsidega mängimine yldse tervistkahjustav. Miljonid inimesed kaevandavad, ehitavad, istutavad, orjavad põllul ja tehases, koovad masinatega jne jne, paljud teevad isegi mitut taolist asja korraga, liigutavad rõõmu ja usinusega ja elavad kõrge vanuseni, aga mina mitte! See on kahtlane, ma ytlen! Kohe lähitulevikus tuleb ette võtta kurivaimude väljaajamine, needuse mahavõtmine ja nõidade peletamine!

irve ja ohe

Oh, raisk, hea jupp teksti läks kogemata kaotsi... OK - 1. Kahju, et Aalujate kluppi minemata jäi. Ma olen elus ja abielus pettunud ning pole põhjust loota, et olukord selles elus muutub, hoolimata mistahes minupoolsetest pingutustest ja pealemaksmistest. Ma loodan, et see elu saab õige pea yhele poole, sest maakera vajab ruumi uutele inimestele ja ideedele....... 2) Koledad hunnikud muutuvad kaunisteks materjaliriitadeks aeglaselt, aga kindlalt. Täna jälle riidastatud paar rummu kytteks lõigatud mädalauda ja alustatud lyhemate tolliste ehituslaudade staabeldamist - olenevalt puidu sordist tuleb neid virnu ikka rohkem kui 2 v 3, sest korraliku vana maja sees on ikka väga erinevaid laudu, planke, prusse ja palke, pulkadest ja liistudest kõnelemata... Hunnik kohe väiksem ja yhes servas kohe korralik auk. ....... 3. Ideed aianduse kohta vormuvad samuti aeglaselt, aga kindlalt. Nimelt krunti mööda allapoole kolivad järjest igasugu suure haljasmassi ja kiire kasvuga tegelased, nt päevaliiliad, kõrged korvõielised, sygisel ka leedripuu sordid ja paar roosi, millel sordiosa ilmselt hävinud ja järgi jäänud ainult laiutav pookealus, aga ehk on jäänud natuke sorti ka, aga väikeste, kuni meetriste rooside kõrvale sellist paarimeetrist laiutajat ju ei taha. ....... 4. Madalrõhkkond ei sobi mulle. Pealagi, mida mõned pätid kunagi suure hoole ja osavusega puruks tagusid, hakkab valutama, kere muutub uimaseks ja mina nii kehalt kui vaimult ysna teovõimetuks. Sellega on tõestatud, et peas asub inimese elu ja tegevusi juhtiv tundmatu ja nähtamatu organ. Aga ilm paistab veel mõnda aega kena kreekapärane pysivat ja ma loodan veel nii mõnegi töö lõpetada, enne kui ilusast augustist ja mahedast septembrist saab kuidagi äkki vastik november.

Vaevlen juba kolmandat päeva ilma nafta, rummi ja tubakata siin yksikul saarel, ja kus kõik normaalsed mehed on?

Tegelikult on asi palju ebameeldivam. Ma olen pere ja maamajapidamisega hõivatud nii uhkesti, et igasugu raha sissetoovad ametid on täiesti kõrvale jäänud. Midagi pole teha, korduvalt on teistmoodi proovides kodus asjad käest ära läinud. Sõpru ja tuttavaid ma ei tylita oma olemasoluga juba mõnda aega, sest neil on niigi raske ja kiire, nii et ei mingit sotsiaalvõrgustikku moraalse toe ja võimalike vastastikuste teenete osutamiseks ja naiseliku toe jagamiseks või saamiseks, kui asjad väga hullud. Abikaasat ei ole samadel kiirete aegade põhjustel mõtet millegagi tylitada. ....... Paari päeva eest sai enneaegu välja hõigatud idee kylastada yhte põnevat aednikuperet ja nende aeda, et meie kanakombain saaks seal kaseseemnete lasu ära nokitud :D Aga kuna meie buss on moraalselt võttes yhisvara, siis tuli pikema sõidu asjus abikaasaga läbirääkimisi pidada. Ja mis selgus! Raha pole, kuigi terve puhkus kulus kellegi juures ehitades lisaraha teenimisele. Autopaagis on viimane kymps kytust, aga seda on tarvis hoida uuel nädalal tööleminekuks ja õlle järel käimiseks. Minul ka ei ole raha, sest minu eelviimane raha kulus teise töölkäimise auto jaoks veepumba ja muude juppide ostmiseks, aga viimasest rahast veidi allpool. Niisiis võtsin labida ja sisustasin järjekordset ilusat suvepäeva veel yhe kantmeetri, õigemini vist kahe, mulla kärutamiseks. Muld tuleb hooviservast ära kärutada, siis tuleb tuhaplokkidest nurkadele laduda lauapakid, siiani on sajakonnast kandist laudadest välja sorditud ainult väike pakk kanamaja jaoks, veidi erineva pikkusega tollist ehituslauda ja umbes kolm rummu kyttekraami... Jõudsin uude kompostivaalu kärutada nimetatud mulla, ära paigutada tulevase lauavirna 2 nurka ja yhe alustala ja sortida välja veel rummu jagu kytteks minevat lauarämpsu, siis jaks lõppes. Palav. Ei, ma ei nuta. Lamasklen tunnikese ja siis teen veel midagi. Huvitav, kas õhtul paugutamine, röökimine ja politseiyritus ka tuleb, nagu ikka ilusa ilmaga nädalavahetuseti. ....... Huvitav, kas kuskil normaalseid mehi ka on. OK, ma ei ole ise just normaalne naine, vaid maakas ja transiti-mees oma antiikse ja koleda masinapargiga, sh kudumismasinatega, aga sellist kohtlemist, nagu siin, ma ei ole mitte millegagi ära teeninud. Jõuluvana! Ma vajan midagi õrnemat, delikaatsemat, ja õige natuke inimlikku viisakust ja lugupidamist. Ma olen seda väärt. ....... Yhes Sõbralt-sõbrale-nimelisest vanakraami ja -riiete poest olen endale kasutatud rootsi käsitöövidinaid ostnud, ja kunagi jätsin sinna oma telefoninumbri juhuks, kui neile peaks tulema kudumismasinaid. Silmuskudumismasin on tavalise inimese jaoks arusaamatu ja mõttetu jurakas, aga mulle nad miskipärast meeldivad. Yleeile tuli sõbrapoest pakkumine PASSAPi 2-plaadilise masina kohta. Käisin vaatamas, kauplesin hinna osas, ostsin ära. Olen rahul, tegu on töökorras patentkoevõimelise soonikumasinaga. See aparaat on toodetud 1960-te alguses, nagu ma manuaalist välja lugesin, ja tuntud shveitsi kvaliteediga. Palju õnne ja suur tänu kõigile asjaosalistele, järjekordne vanatehnika eksemplar on  leidnud kodu, kus teda mõistetakse ja vajatakse. Aga kudumiseks on praegu liiga palav.