28 august 2013
Kõik-kõik uueks
Läheneb september, mille kohta minu kunagises koledas aabitsas oli luuletus kõige materiaalse uueks muutumise kohta. Aianduses on september samuti aeg, millal sobib peaaegu kõike uuendada ja parandada. Sel aastal on nupukas Kaaren pidanud õige mitut uut ametit, millest tulu tõusmine võtab aega, aga tööde endi tegemise aeg on võtnud ära palju kallist suvist aias tegutsemise aega. Täna ma maksin siis võlgu ja kaeverdasin 1) hoovi keskel asuvast peenrast päevaliiliate ja flokside vahelt naati, maha paar potis uut kodu oodanud floksikest ja 2) yle-eelmises postis näidatud päevaliiliate peenrale paar uut taime juurde, (järgneb) ning rabarbrid, 4 tk, sinnasamma (ka tanguutia rabarber, va lohe, läheb hoovipeenra kitsikusest sinna). Huvitav, mis oleks, kui ka hortensiad sinna kolida. 1) nad võtavad praeguses kohas maru palju ruumi, 2) suurel alal on neil kasvamiseruumi ja igasugu häid tingimusi palju ning aednikul nende nautimiseks samuti. Muide, kaeverdamise käigus leidsin hullunult kasvu viskava Zilga alt yhe ammukadunud mustavaarikapõõsa, no et ostsin kunagi, aga ei mäletanud, millal ja kuhu ta edasi sai. Panin vaesekese mulda ja ootan nyyd parimat. ................ Uuendamisele läheb ka meie pere riidevarast suur osa - pyhapäeval läks prygikonteinerisse hulk tõeliselt räbaldunud esemeid, mitmed syletäied ärakantud riideesemeid kolisid pööningule oma uut elu kaltsuvaiba v lapitööde sees ootama. Meie peres on 6 isikut, nii et pesumasina huugamist puhkepäevadel ja riidekuhjade kuhjumist kodust äraolekupäevade jooksul võib hyva lugeja vastavalt oma elukogemusele rajanevale fantaasiale ise ette kujutada. ................... Huvitav, kust tuleb lollakate ehitusettevõtjate seas leviv komme, et kõik on kõigile võlgu ja see on igati aktsepteeritav eluviis. Yks tolvan jätab teisele maksmata, teine jätab töötajatele maksmata, töötajad jätavad lagunevad autod ja kodud parandamata, lastele toidu ja kooliasjad ostmata ja elektri-telefoni-maa maksmata, aga suured ettevõtjad ise saavad mõnusasti jätkuvalt kuldse tsiibiga ringi sõita, prostituute pidada ja puhkuse ajal saartel laiamas käia. See on tõeliselt hea pinnas uuskommunistliku revolutsiooni ning terrori tekkeks. Ma ei ole yldse rahul. Miks aga töömehed sellised lontrused on, et oma palku väljanõuda ei julge, see on juba omaette teema.
Mina kuulasin täna üht laulu, mille sõnad oli algselt kuulata kummalised kommenteerisin veel, et millest paganast veel laule tehtud pole. Lauljat ei tea, laulu ka ei tea, aga sulaselges eesti keeles ja rääkis kutsikast, kes pidi hakkama saama pererahva abita, aga neid teenides vms (no ei mäelta täpselt noh). Laiendatud mõte selle juures , see mis mu peas tärkas oli see, et sina lihtne palgatöötaja (ehitaja, kokk, õpetaja või madalaastme ametnik) pead ikka rabama, samal ajal kui ülemustel on elu lill (loe: uhke auto, maja, naiseks Barbi jne). Elu paratamatus ilmselt!
VastaKustutaMina vahel mõtlen, et inimesed ikka peaks suu lahti tegema ja nõudma paremat palka (tööpanusele vastavat) või palga välja maksmist, aga kohast ilmajäämise hirmus (või ehk milleski veel) ei tehta seda...
Naadid on minul ka teemaks, lisaks vesihein a kollase õiega kukeharja kurjam :/
Kes arvavad, et ülemuse elu on meelakkumine, soovitan järele proovida. Peale 12 aastat tippjuhina ei saa ma selles elus vist küll korda ei füüsilist ega vaimset tervist.
VastaKustutaSamuti soovitan oma firma rajamist. Kaks esimest aastat on tööd 12-14 tundi päevas, 7 päeva nädalas. Ja kui pankrotti ei lähe, saab äkki tõesti kümne aasta pärast kuskil saarel puhata ja korralikuma autoga sõita...
Ylemuse elu olen väikestes kogustes proovida saanud, korrektne töötegemine ei ole kerge, see on 24/7 sahmimine oma eraelu ja tihti une arvelt. aga see, mis toimub Lõuna-Eestis ja eriti ehitusvaldkonnas, on räige sotsiaalpornograafia. Võib-olla on mind õnnistatud eriti saamatu ja lollaka abikaasaga, aga paraku ei ole tema sugugi ainus mees, kellele ehituse, autoparanduse, töötleva tööstuse, metsanduse vms valdkonnas järjekindlalt palgaga kylma tehakse. Tänu sellele on minu perel aastate jooksul kätte saamata summa, mille eest oleks saanud korralikult funktsioneeriva pereettevõtte (koos asutamis- ja turunduskulude, riistapargi, töökoja ja transpordiga), selle asemel aga pean ma pidevalt kopikaid lugema ja mõtlema, kuidas kõigepealt pere arved maksta ning kuidas igapäevaga toime tulla. Olen varem ka kirjutanud, et kui peres on inimesi, kes ei suuda oma kohustusi täita, siis tuleb väga sageli keskendudagi yksnes ellujäämisele, selle asemel, et keskeale kohaselt oma töörabamisega ka kuskile jõuda. Ma ei ole ilus naine ja mul ei ole seegi kergelt tulnud, mis mul praegu käes on.
VastaKustutaMINA KINDLASTI EI ARVA, et ülemuste elu on lill alat. On keerulisemaid aegasid ja on toredamaid aegasid, aga... vahe on selles, et ülemus ei veereta veeringuid üldjuhul, mida nö lihtne tööline/ inimene tegema peab. Nende ülemuste all pean silmas inimesi, kes ei ole isiklikus firmas tööl. Seal on asda natuke teisiti...pean silmas pigem ülemusi, kes on omanike palgal ja kes on, kuidas nüüd öelda... inimesed, kellele on võim pähe hakanud või raha või ehk mõlemadki. Ja ma mõtlen seda laiemas mõttes, rõhutades, et inimesed on muidugi erinevad, nii ka ülemused, tavalised inimesed, ent enda eest peaks seisma- kui ise enda eest ei seisa, siis ei seisagi keegi.
VastaKustutaTOGRAM
Kergelt ei tule siin ilmas üldse midagi. Minu loogika ettevõtte juhina oli selline, et kui firma pangaarvel oli järjekordne vaakum (sest ka kliendid ei maksa arveid õigel ajal),said palka kõigepealt töölised, siis keskastmejuhid ja viimasena mina. Aga selline suhtumine pole meil veel eriti levinud. Arengumaa, mis parata...
VastaKustutaParaku ehituses aetaksegi asju mustemalt kui kusagil mujal ja väiksemategi aukude kogu raskuse saavadki enda kaela alltöövõtjad. See äri on muutunud röövellikuks mafibisniseks. Kui vähegi on mingit alternatiivi...
VastaKustutaTeine võimalus oleks hakata 100% sõltumatuks väikeettevõtjaks, nagu nt torumees, elektrik, assenisaator vms, aga see nõuab teatavaid investeeringuid.
Lugesin siin sinu teksti ja teiste kommentaare. Ega siin ei olegi sihukest musta ja valget. On ülemusi ja omanikke kes on väga normaalsed ja suhtuvad töölistesse ka kui inimestesse ja on ka eriti hulle inimesi kelle kohta ei saa küll inimene öelda. Aga sama kehtib ka tööliste kohta, ka seal on issanda loomaaed koos. Lõppeks võib öelda, et igasuguseid inimesi liigu ringi ja kui ta on paras mölakas, siis pole vahet kes ta on. On ta omanik või ülemus või tööline, probleeme tekitab ikka. Ega see omaettevõtega tegelemine ka lihtne ole. Mul on küll sõpru ja ehituse alal kellel on ka probleeme, et tehtud töö eest ei saa kuidagi raha kätte. Ja probleeme pole ainult firmadega vaid ka inimesed ei taha maksta. Aga ega vakka ka tasu olla, midagi peaks ikkagi ettevõtma. Tavaliselt enne ikkagi liigutama ei hakata kui kuskilt pitsitama ei hakka.
VastaKustuta