Liiga õhukesed tekid

Tuli lumi suure hooga, tuli palju ja... sulas paari päevaga peaaegu ära. See, mis pärast sula tuli, ei ole korraliku lume nime väärt. Mingi kymmekond cm pudi, mis järjest õhemaks kuivab. See paneb mind mitmete taimede pärast muretsema. Päris kindlasti ei piisa kõigile sellest lehekattest, arvestasin sygisel ju ka lumega, ja sellega, et vettivat kattematerjali liiga paksult panna ei ole niikuinii mõistlik. Tolilledel on praegu kõige raskem aeg. Mitmed põevad pimeduse pärast, vastupidavamad lihtsalt ootavad. Orhideedele ja begooniatele ei meeldi pimedus ja kytteperioodi paberkuiv õhk, mida ka mitme taime kooslus kuigivõrd ei paranda. Ja paar miniatuuri on päästmatus olukorras - lehtede vahele sattunud veepiisast piisab, et põletikud talvest nõrga taime õnneks võtaks. Vanda coerulea ja yks väga pisike ja armas ascocentrum, reanimeerimisel on teiste taimede vahele kukkunud, aga õnneks veel elus Leptotes, teda päästis kuiv peidukoht mädanemisest... Taimelamp on nõrgavõitu, ei jaksa troopikat luua, kuigi hoiab taimed elus. Mitte ykski lambikene ei ole päikese vägevusega võrreldav... Meie oma taevavalgus on isegi väga leplikele kuukingadele talumatult ebapiisav. Eelmisel aastal sain rõõmu tunda 2 katleia õite yle, sel talvel on mitmel kuukingal nupskid kyljes. Ka mattpunane kliivia on valinud õitsemiseks aja, kus ta saab särada ilma võistlejateta. Kuigi on pime ja kylm. ...................... Ok, mõtelda on mõnus ja arutleda meeldiv, paraku tuleb kohvitass nyyd teiste masinate manu tõsta. Talv on traditsiooniline vankrite rautamise ja suviste pidusärkide tikkimise aeg.