Kus te jooksite, päkapikud?

Kuradi kylm on. Just praalis raadios keegi tänavakysitletu, et mis talv see ilma kylmata on. Mul on hiljemalt t2na tarvis vormistada 1 loosipakk, 2 jõulukontserdil laulvat tydrukut ja poiss, jätkata magamistoa kiire soojustamisega, koridoriga midagi teha, et soe vesi ei kylmuks (praegu oleme sooja veeta, aga suur plaadivirn ootab seinapanekut ja enne põranda ligi ei saa), paar minu enda kaalus palki ymber tõsta, et laotuppa kyttekaablite ja soojustusmaterjalide juurde pääseda, koristada koduloomade ja laste tagant, ja viia tydrukud õhtul esinema ja tuua tagasi ka. Ja kytta ning tunda pahameelt kiirelt kahanevate kuivade kyttepuude ja meeste laiskuse tõttu poolmärjaks jäänud puudeportsu pärast. Sööta loomad ja kasta lillid. Kylm pärsib neid tänase päeva tegemisi oluliselt. Aga hommikul lõpetasin ema salli. Ema nimelt oli see isik, kes mu kudumismasina kinni maksis ja esimese töö teen talle, teised oodaku, kuni ehitaja ja logistik saab korraks mahti tunked seljast võtta. Hulluks ajab. Kas me sellist talve tahtsime? Ma vihkan romantikat!