Tere jah, tere

Eile oli jälle põhjust labidaga uuristada. Lubasin yhele hyvale naisterahvale mõned juurikad, selle käigus aga leidsin muudki põnevat.
Olen aastate jooxul kylvanud ning pistnud maha mitmesuguseid kultuure. Mõned on yles tulnud ilusasti & kiiresti, teised on vindunud, kolmandad on peitu pugenud. Eilse kaevamistöö eesmärgix oligi lisax 1) hyvale tuttavale naesterahwale uue aia asustamisex vanade talulillejuurikate kaevamisele 2) yles leida elulõng "Piilu", mis eelmisel suvel teiste laiutavate taimede alla lõplikult ära kadus. Piilu on ju pisike vrdl nt tanguutide v mõne kiirekasvulise suureõielisega, seda enam, kui suurem põõsas kuklasse kasvab... Niisiis kaevasin ettevaatlikult laiutava naistepunapõõsa & märcikellukesed ära & seal ta oligi... sygavale teise põõsa juurte & mulla alla mattunud, aga täiesti elus. Ning yllatava hulga uute võrsetega. Niisiis kaevasin Ta välja ning istutasin pärast mõõdukat poolitamist pottidesse, sest Sellist Taime peab palju, palju paremini kohtlema kui nt sibulaid.
Mul on jälle tagasi jäledad seljavalud, aga hommikupoolikuti veel jõuan õues mängida. Pärast pahandamisi autolammutuse & laialipillutud ehitusmaterjalide yle on ka abikaas võtnud kätte oma sodi koristamise, mida ta mul puutuda ei lubanud, ning majaymbrus näeb palju parem välja. Oo, kuidas mulle meeldix veel, kui ta ka muru aukude täitmisex & hoovi nurga tõstmisex kruusa toox, aga see vist on Saatuselt palju tahetud.
Eile tõin bauhofist 7 meetrikõrgust elupuud "Brabant" oma segahekkide täiendusex. Mitmeharulised lopsakad importistikud on minu aias olnud hämmastavalt talvekindlad & kasvavad rõõmsalt erilist lisaväetist saamata, kuigi kasvandustest pärinevate soojamaa põõsaste kohta väidetaxe vastupidist. Aga Brabant on vana ning ennast hästi tõestanud elupuusort & ma ostan edaspidigi sooduskampaaniatelt just neid, kuna varasemad sama sordi taimed on kõrbemata & põdemata kasvama läinud ning vägagi rõõmsad & roosad. Andke andex, aga korralik inimesekõrgune põõsas on tõhusam kui mitu aastat hoogu võttev kidur & armetu ning alalõpmata muruniitja alla jääv, aga kodumaine oxake aias, kus alguses Ei Olnudki Mitte Midagi.
Abikaasal on kombex muru niites ennast purju juua & hooletult töötada ning sel kevadel avastasin jälle mitmel kyllaltki suurel puul & põõsal purutrimmerdatud koore (arvata võib, kas ta pärast niitmist mulle ka seda ytles), lõkkeasemele läx jälle 1 elupuupõõsas ning 3 lehtpuud. Õnnex eelmisel aastal niitis ta viimati juulis. Taimed on surnud, aga kui ma lähen uusi ostma, siis saan õiendada, et mis ma aega & raha raiskan. Minu raha, muide... meie oma kodu.
OK, elu on vastik & inetu. Aga see kõik ununeb, kui päike aknast sisse paistab & ma näen, et mingi ettevõetud töö edeneb, metsikust songermaast saab aed, nõgeselatvade asemel on paradiisiõunapuu. Loodan, et selg ei lähe väga hullux ning ma saan istutada mõnedki uued maicetaimed. Tundub ytlemata põnev kasvatada päevaliiliate vahel mustnuppu, elulõngade vahel iisopit. Ning yhte vanasse pesukaussi panen elama nõmm-liivatee.