Veel õhtavalgusest

See sygis on veel vastikum kui eelmised, aga seeeest soe ja värviline. Õiget öökylma pole olnud, ainult pime ja märg. Mina, õrn lõunamaa loom, põen umbes samu tõbesid nagu mu õrnad lõunamaa hoolealusedki, seega ärgu hyva lugeja imestagu, kui ma vägagi kompostiks muutuda tahan. See on lihtsalt aastaajale omane seisund.

Pildil on mu alter ego, märgakem tema kidurat kasvu ja täpilisi lehti, ja kaugemal asuvaid võimsaid sugulasi. Milline semiootika;)

Õhtavalgus

Täna ei kirjuta ma midagi head ega ilusat. Ma ei kiida oma kaunist lapsepõlve harmoonilises maaperes ilusa looduse keskel, rõõmukyllaseid õpinguaastaid ega toredat noorust armastavatest sõbrannadest ja sõpradest ymbritsetuna. Ma ei kirjuta oma lugematutest annetest ega taevalikust pereelust, ei sõnagi imekaunist kodust ja suurepärasest eneseteostusest.

Millest ma siis yldse kirjutan?

Tapvast nõrkusest, mida kaaskodanikud näevad laiskuse ja minnalaskmisena.

Las näevad, mul on pohui, poogen, suva ja täiesti ykskõik. Koledad valud on valuvaigistajaga tasaseks tehtud, aga tõbi uuristab ikka edasi. Ja väsimus on selline, et.

Ootan ööd, seda igavest.

P.s. pildil on öö.

Ylbikud udus

Tänapäeva lapsed on laisad nagu ussid. Keegi ei taha enam 3, 5 ega 15 km jala koolis käia, nagu siis, kui mina laps olin ja kyla ainus auto oli zootehniku mehe zapakas, ja kui mina noor olin, siis oli lisaks majanduskriisile sihuke kytusekriis, et liinibussidki käisid ainult kord nädalas, ja pikemaidki vahemaid, nt 30 km ringis, nt maakonnakeskusesse arstile, trenni ja ametiasutustesse, yletati jala ja seda aasta ringi iga ilmaga.

Tänapäeval enam nii ei ole. Meie laste koolitee on kitsas ja kõver ning sõna otseses mõttes eluohtlik. (Iga paari aasta tagant saab siinkandis mõni rolleri-, ratta- või jalamees maanteel surma.) Kuna Eesti on naaberriikide autopargi lõppjaam, ja raibete valik on korralik, siis saab isegi mitme kroonilise ravimatu haigusega tõbine vanamutt endale oma pere vajadustele vastavat legaalset sõitvat autot lubada, ja seega meie lapsed kitsal kurvilisel teel ellujäämismänge mängima ei pea.

See kõik oli eellugu lausele, et hommikuti on meil imelised vaatemängud maastikul. Näiteks täna hommikul oli selline.

Ja nyyd jõudsin koju tagasi ja yks majalistest nautis sama vaadet televiisori e elutoa aknast. Meil käib praegu talvepoolaasta seriaal "Talvine tihane toksib maja sisse auke". Seriaali staarid elatavad endid suvepoolaastal mujal, maja ymber on hulk suuri puid, mis kihavad elust. Pildil on seriaali vaataja väljendamas põlgust selle yle, et mul on tassis mitte talle toodud piim, vaid vastik kibe pruun löga.

Ah et kuidas köögi remont kulgeb?

Värvi eeltööd on aeganõudvad ja rõvedad.

Te ei taha seda näha, ausõna.

Aga ma siiski näitan.

Kuidas õigesti logelda

Selleks on vaja 1) sobivaid välistingimusi

ja 2) sobivaid sisetingimusi

See kyll ei lahenda probleeme, aga kergendab probleemide tagajärgede all kannatamist.

Vedelgem!