Käisin väljas mängimas

Võrus.
Stedingu maja kohvikus on hakanud luuletajad õhtuid pidama.
Kogemata kombel kutsuti ka mind sinna lugema ja laulma. Kõigepäält luges Rainer Gapfauf, kelle tekstid olid õrna religioosse kumaga ja tekitasid portselanist teekannu vaatamise tunde, seejärel noor ja paljulubav Helen Piiri, kelle luuletused tõid silma ette aknalaual klaasvaasis seisvad õrnad kevadkrookused. seejärel anti sõna mulle. Lugesin ja laulsin siitsamast plogist pärit laule. Siis aga läks mängimiseks! Kohaletulnud inimesed said luuletusi kuulata, aga pärast kava lõppu läksid nad ära, nii et luuletajad said ilma häbenemata koos musitseerida 3 kitarri, suupilli ja rytmimunaga.
Ahh.
Ma tahan veel.

Väike vahepala

Vastik ja haigekstegev tuul on asendunud malbe lumesajuga. Rõõmuvitamiinid on viimseni otsas, aga selle vastu aitab mõtlemisest hoidumine. Ja roheliste asjandustega piltide vaatamine.










Täna nägin ma unes imeilusat kollase-musta-rohelisekirjulillelise neerumustriga voodipesu, mäe otsas asuvas hetkel lumises kollaste majade ja kirikuga kylas elamist ja oma koeraga sellestsamast mäest yles-alla vudimist, ja seda kõike umbes 20-sena. Ma ei tahtnud yldse yles ärgata.

Tervitus hyvale lugejale.

No ei jaksa praegu kirjutada.
Seeest lisan pildikesi.

Vana aasta kokkuvõte

Hea, et oli, kuigi lyhikeseks jäi.