Peenem pere seemnesahtlis

Aedniku aasta k6ige magusam osa on n8 hilistalv - aias labidas veel mulda ei l2he, aga kui toas leidub vaba ruutmeeter, millele teised leibkonnaliikmed ei pretendeeri, siis saab :) emakese maa elustamisega pihta hakata. Teatavasti suur osa ilutaimedest tuleb kaugelt l6unamaalt, kus taime elutsykkel on palju pikem. Ja et meie imelyhikese suve jooksul j6uaks taim 6isi n2idata ja viljuda, siis peab m6nda kultuuri 3-4 kuud siseruumides ette kasvatama. Nii iluaianduses kui ka k88giviljanduses hakkab t88 pihta juba veebruari esimestel p2evadel, kui v6ib alustada lobeeliate, petuuniate, ronitaimede, pelargoonide jpt k2ep2raste kultuuride kylvamise, ymberistutamise ja pistikute juurutamisega, et mai keskel juba esimesi 6isi n2ha.
Et ma oma tegemistes sugugi m66tu ei pea, ei yllata muidugi kedagi. Pereliikmete mullaga terroriseerimise v2hendamiseks meisterdatud kylvikapp, end. 6llekylmik (nyyd siis kylvik), on kylvitopse ja karpe peaaegu t2is. 22.02. k.a. tehtud kylvidest on yleval juba astrid, 2mma kingitud kollane tokkroos ja mulla peale k2ivad peened seemned. Kylvireegel ytleb, et mida peenem seeme, seda 6hem mullakord peale pannakse. K6ige peenemad seemnekesed pudistatakse lihtsalt mulla peale, ja p2rast (soovitavalt pritsiga) ohtrat kastmist kaetakse kile, klaasi vm-ga, et peen kylv ei kuivaks. Siis tuleb karbike asetada valgesse ja soojasse kohta ja j2lgida. Et oleks niiske ja soe ja valge. See, mis on valge inimese silmale, nt keset tuva laual, on taime jaoks tegelikult suht pime. 6nnelik on see aednik, kes saab oma kylve rahumeelega piisava hulga lampide all valgustada, kui akendest ei j2tku. Kui kylv on idanenud, tuleb taimekesed t6usmep6letiku (see on v2ga kiire ja surmav taimehaigus) v2ltimiseks asetada valgemasse ja jahedamasse, toatingimustest aknal piisab t2iesti, ning oodata p2rislehti ja pikeerimisaega. Ka ebapiisava valguse k2es v2ljavenimine ei ole noortele taimedele hea, sest hiljem j22vad taimed k6veraks, hapraks ning kipuvad kergesti haigeks j22ma.
Minu k6ige tillumad on sel kevadel sinilobeeliad. Ilus valgesilmne sinine 6is, nagu reklaamtekst pakil lubab. Samas m66dus on veel tubakas Nicotiana sylvestris ja petuunia (on mingi lokiliste segu), mida ma ka kylvasin. Veidi j2medama seemnega valgusn6udlik kultuur on (sidrun)monarda (ja loomulikult teised monardad ja mitmed huul6ielised maitsetaimed, mida ma j2rgmisena kylvan), mis samuti katmata idaneda soovib, ja rosmariin.  Aga viimase suhtes olen skeptiline - tema sugulane lavendel pidi soovima kottpimedas t2rgata ja kes neid sugulaste asju teab, alati tuleb kaotusteks valmis olla.
Pildil on akvaariumikattele 120 cm 2x36W p2evavalguslambi alla asetatud lobeeliakylv koos m66dupuuga, n2ete samuti, kuidas seda tuleb iseloomustada s6naga "udupeen".  Ma t6stsin alles idulehtedega taimekesed kontrollitud keskkonnast 20-22 C juurest ummuksist v2lja, et nad juba toatemperatuuril u 18-20 C, mis langeb 88siti 16-ni, karastuksid ja liiga soojas ning niiskes hallitama ei l2heks. Nyyd tuleb neid ainult kuivamise suhtes j2lgida. J2rgmisel n2dalal pikeerin, enne kui nende juured liiga pikaks kasvavad.
...................................
Seda on oodatud, nyyd on see k2es.
...................................
Vabandan suurendamatu pildi p2rast. Kuna androidmarketist t6mmatud bloggeriapp tunnustab ainult sellist pisikest formaati (guugli kaudu avanev blogger ei n2e androidiga riista kettaseadet ning ei leia pildialbumeid yles), j22vad peenemad detailid pikslite-klotside servade taha ja selle vastu ma ei m6ista midagi ette v6tta. Pildituna ka ei taha olla:) ootan uuendusi...

Kodumaa mustrid

Ei vasta t6ele, et kannatused 6ilistavad, tylid puhastavad 6hku ja s6jad loovad uusi rikkusi.
Kui kindralid v2lja arvata, siis kaotavad s6jas k6ik.
(Head Vabariigi Aastap2eva!)
Ma soovin, et meie aeg ei oleks yleliia huvitav, et p6nevus piirduks oma elu eest jooksmise asemel tugitoolispordiga, teravus oleks kehasse surutud noa asemel h2stihooldatud t88riistadel ning armastus oleks hooliv ja lugupidav eluviis iga p2ev, mitte elundeidrebestav j2releandlikkus v66raste vajadustele. Mul on valus seda kirjutada, aga keha m2lu kestab mitte sugugi vaid n2dalaid, vaid aastaid ja aastakymneid ning kandub meie esivanematelt meisse ning meist omakorda meie lastele, me p6eme lisaks omaenda haavadele ka oma vanemate ja vanavanemate valu. Me saame neid m2lestusi peita ja t6rjuda, aga mitte kustutada.
Mul on nende ridade vahel peidus palju m6tteid, las lugupeetav lugeja leiab neist enda elukogemusele ja p6him6tetele vastavad.
......................................................
On miski, mis aitab vaigistada valu. See on kehale ilusama ja parema m6tteaine andmine. Vanades kultuurides teatakse, et eelmise elu pattude ja h2dade vastu avitab palvetamine ja raske t88, ehk oma m6tete korrastamine ja keham2lule uute elamuste pakkumine. Kuna ma olen, khm, kunstnikuhing, siis suudan ma r66mu tunda k6igest, mida silm n2eb, ja oma tunnete v2ljavalamiseks  ning ymbruskonna kaunistamiseks k2tte v6tta pints..., ee, labida ning aiak22rid. Muide, midagi taolist v2idab ka Tammsaare, kuigi tema valis oma ideede v2ljenduseks  omal ajal moodsa realismi ja synge filosoofia - tee t88d ja n2e vaeva, siis (v6ib-olla) tuleb ka armastus... Ma n2en siin kannatuste 6ilistamise asemel uuema aja r66msamaid noote - hoidu halva tegemisest ja hooli ning toeta, austa ja paranda, ja looda, kuid 2ra lepi ylekohtu ja inetusega, sest see toob halva sinu juurde tagasi, ning  uue, v6imsamana.
........................................................
Aasta k6ige masendavam ja pimedam aeg on meie 6nneks kaetud s2rava valge vaibaga, mis teeb valgemaks ka l6ppematu 88 novembrist poole veebruarini. Kuid sel aastal on loodusel vigurid m6ttes - p2ris mitu p2eva on sula ja eile sadas vihma! Just minu r66mustamiseks, et n2idata - k6ik on ilusasti alles, et esimesel v6imalusel hakkame tormakalt, r66msalt ja vanu kuubesid rebestades kasvama!
Vihm ja ootamatu soojus on okstele varakevadise v2rvi andnud ja linnud talvetardumusest 2ratanud. Kes oskab, see n2eb raagudel ja k6dul juba punaseid, kollaseid ja rohelisi toone. Risus on aimatav okste j2rjekord ja kuivanud vartel tantsib tuleva suve 6ite ja lehtede muster. Ma soovin, et sel talvel kylma enam ei tulegi.

hamlet labidaga

Tuleb nentida, et hullu parandab ainult istutusauk. Kergemal juhul piisab, kui hull saab aukudesse asetada taimi, raskemal juhul peab hull ise sellesse auku asetuma. Ja kuna ma ennast j2lle v2ga hullusti tunnen (asja p2rast, ikka asja p2rast, ilm pole syydi), siis on j2lle, ja j2lle k2es hetk, kus ma oma eluylikooli mustale tahvlile olemuslikke valemeid kriipseldan, m2rgin ja maha t6mban.
.................................................
Kas ja kuidas ma saan endale ja l2hedasematele vajalike ja meeldivate asjadega tegelda nii, et see kaaskodanikes negatiivseid tundeid esile ei kutsu? Mis imev2gi see on, mis mu synnist saadik minu ja teiste inimeste vahele peaaeegu yletamatu myyri on ehitanud? Mis needus paneb neid minema k6ndima, halvustavalt vaatama, m6nitusi pritsima? Mis paneb neid arvama, et neil ongi 6igus mulle rohkem, kui teistele niimoodi teha? Miks paljudest asjadest r22kides aetakse oma asja ja sellest, mida mina r22gin, kuuldakse ainult valikuliselt ja v2ikest osa? Miks ei n2hta yksteise sisse ega suudeta j2lgida teise m6ttek2iku?
Miks n2hakse ainult inimese pealiskihti ja sisemusse - p6him6tetesse, v22rtustesse, oskustesse, v6imetesse - ei vaevutagi syvenema?
Miks ollakse oma tegude 6igsuses nii kindel, et teisega konflikti minnes ei vaevuta isegi viisakalt k2ituma, vaid v2ljapritsitud inetusi v6etakse loomuliku 6igusena? Miks arvatakse, et v2givaldsus ongi enesekehtestamise normaalne osa? Et teise inimese alav22ristamine ja isiklik solvamine on kasulik ja vajalik?
Miks on iga hinna eest vaja teise v2iteid t6rjuda, ideed maha laita ja p6him6tteid alav22ristada? Miks eeldatakse, et teise tunnustamine ja koost88soov on n6rkused, mida ei ole soovitav v2lja n2idata? Et ylbitsev mees on mehelikum ja intriigitsev naine naiselikum, ja teistsugune on imelik?
.................................................
Kuidas ma saan oma olemasolu Inimesena sellises olukorras  kaitsta, edasi arendada ja teistele inimestele pakkuda? Kas mul on m6tet pingutada oma huvide ja vajaduste arvelt olukordades, kus teised pikema aja peale m6tlemata n2evad ainult vajadust teiselt vaip jalge alt t6mmata? Kas ma pean, nagu piiblis 8eldakse, 2ra andma oma teise kuue, et teisel oleks neid kymme?
.................................................
Kuidas ma saan tunda ennast ilusa, targa ja v22rtuslikuna, kui mulle olulised inimesed yksteise j2rel lavalt lahkuvad, hyvastij2tuks solvanguid karjudes? Kuidas ma saan tunda ennast kaitstuna ja hoituna, kui mu l2hedased raskel ajal eemalduvad, kuna neil on ootamatult palju t2htsat teha ja minu mured on neile yletamatuks koormaks? Kas ma saan 8elda, et mul on palju s6pru ja sugulasi, kui pean piirduma kerge, pealiskaudse vestlusega ning olulisi asju ebameeldiva vaikuse v2ltimiseks yldse mainida ei v6i? Miks ma pean leppima yksindusega, kui ma ei luba teistel ennat alav22ristavalt ja halvasti kohelda?
.................................................
Ma tean, et keegi ei soovineile kysimustele vastata, ja et ka mul endal on yks vastus - selline on elu.  Ja kui keegi hoolimata paljudest katsetest asja parandada, koos lahendusi leida, veel ja veel j2rele anda ja pyyda igas olukorras head n2ha, siis on ainus v22rikas v6imalus m6lemaid pooli 66nestavast stseenist lahkuda. Kas p2riselt, v6i siis enda sees - sa teretad, naeratad ja ulatad teisele vajaliku eseme, kuid n2ost kaugemal pole midagi. Mitte midagi. Ja sa tead, et see on halva 2ri - su enda elu - parim v6imalik tulemus.
2hh, las nad asjatavad pealegi, aga minu maailma pole sellistel asjadel palju kohti ette n2htud. Kui ma tegutsen taimedega ja k6pitsen maja kallal, siis tean, et suhtlen viisakate ja lugupidavate n2htustega, mis v6tavad maailma ja mind nii, nagu me oleme, ilma oma probleeme minu isikule yle kandmata. Mu taimed on mulle t2nulikud ja mateeria korrastub, kui ma v2hegi koost88soovi ja tegutsemistahet yles n2itan. Ma tean, et  yks inimene on, kes mulle ikka appi tuleb ja tegutseb, kui v2hegi viitsib, ja ei vingu mu l6usta, imelike hobide v6i valede p6him6tete yle - ta paneb kohe arvuti kinni ja j2tkab oma 9 ametiga.

Kuldsed kaaned ja hindamatu sisu

Mis raamatutesse puutub, siis olen fossiil. Muidugi on tore tohutut hulka informatsiooni mahutada kustutuskummi suuruses jubinas, ja nii ma teengi nt muusikaga. Kuid teatud sisuga informatsioon PEAB olema k2ttesaadav ka siis, kui elektrit pole juba n2dal aega olnud v6i on kaaskodanikud korraldanud j2rjekordse m2luseadme h2vingu (ja mis on minu jaoks valusam kogemus kui mistahes r2ige fyysiline v2givald).
Olen aastate jooksul juhuslikult omandanud terve hulga n6ukaaegseid teatmeraamatuid, mille v22rtus ajaga ainult t6useb, kuna nad sisaldavad teatud elementaarseid taimekasvatuse t6desi, mida uuemal ajal ei kirjastata - et kesse ikka viitsib elul6ngu seemnest kasvatada v6i flokside juurepistikuid teha. Kuna ma aga elan j2tkuvalt arengumaa tingimustes - et raha on v2he ja see tuleb kulutada haruldasemate ainete peale, k2ttesaadavamad ained ja materjalid sh taimed aga tuleb ise paljundada, sest ega k6ike ei pea OSTMA, kyll aga tuleb kasuks tunda taimeperekondade ajalugu, p2ritolu ja sortide aretuse p6him6tteid.
Peab ytlema, et n6ukaaegsed aiandusraamatud on head, sest neis on info kontsentreeritud. Muidugi on tore vaadata ka illustratiivset materjali e parajat pakki ilusaid v2rvipilte, kuid ma eelistan maksta eelk6ige 6ppematerjalide, aine, sisu, tegutsemis- ja kasutusjuhiste eest, kuna ilusaid pilte pakub elu kylluslikult p2riselus. Ning taolisi rohmakaid ja pudedav6itu, kuid 22rmiselt v22rtuslikke esindavad minu raamatumahutis j2rgmised raamatud:
"Elul6ngad" Adolf Vaigla, kirjastus Valgus 1982.
Samast seeriast on veel mitu asjalikku raamatut, nt Vladimirs Kalva "Sirelid", meie autoritest Laine Pihlaste "Liiliad" (liiliate paljundusviise katsetasin suure m6nuga), "Roosid", "Gerberad" (see ilmselt 6ppematerjaliks aiandite t88tajatele), jne jne, ning v2ga head on ka paar "Iluaianduse"-nimelist raamatut, mis koosnevad erinevatest peatykkidest nii puittaimede kui rohtsete pysikute osas. Ja milles on, kordan j2lle, kirjeldatud taime kasvatamise ja paljundamise professionaalseid v6tteid. Ja l6puks mu lemmikteos:
"Pysilillepeenar", Aleksander Jakovlevich Niine, Eesti Riiklik Kirjastus 1956.
Loomulikult Tallinn.

Sooja mulda

Mu abikaas, kes teatavasti on kylmamees, tegi aastate eest yhest mahakantud poe-kylmakapist (teate kyll, saku ja allekokk ja need teised klaasustega) soojakapi, see k2ib nii, et kylma-agregaat maha ja kyttekaabel sisse. Kapis on olemas luminofoorlamp ja temperatuuriregulaator, riiuleid ja kandureid aseta ise nii palju kui meeldib. Sel aastal olen juba kylvidega algust teinud - kapis soojendavad mehhiko vanikkuljus, kollane tokkroos (2mma kingitud seeme, v2ga haruldane asjaolu), maasikas ("Temptation", pidi olema remonteeruv sort), mitmed maitsetaimed nagu basiilikud, liivatee, myndid, aniisi-hiidiisop, rosmariin jt. Lillekestest veel lobeelia, mida ma selle 6rnuse p2rast armastan. Petuunia on samuti tore taim, peenras suudab ta n2idata tublisid sportlikke kasvutulemusi, potis kahjuks mitte niipalju. Sel aastal kylvan lokilist, kirjut ja kindlasti veel m6nda. Kas keegi t6esti arvab, et lilli on suvel liiga palju? V6i maitsetaimed on tarbetud?
.............................................
Minu selle aasta ostude hulgas figureerivad eksootilised ronitaimed, eriti oalised. Eelmisel aastal ostsin Sperli vanade kultuuride seeriast mh lattuba, mille kaunad tulidki, nagu reklaamitud: pool meetrit pikad ja k6verad. Sel aastal teritan samuti silma lattubaderiiulile - Blauhide oma imekena kasvu, purpursete varte, 6ite ja viimaks ka kaunadega on kindlasti veel ja veel kasvatamist v22rt, samuti kordan seda "Hollandi madu-uba". Ootan huviga, mida kaupmehed hooaja edenedes mulle veel pakkuda suudavad:) Ja ei saa ma tuhka p2he raputamata - huvitavate kultuuride seemnete korjamine on meeldiv ja kasulik, kuid suve l6pul tuleb bakternakkuste ja seente ylikylluses v2ga hoolas olla, v6i muidu... Lasin seemnetel kypseda, kuid oakesed s88di nahka... luban, et sel aastal olen hoolsam.
.............................................
Kuna mu kaine m6istus ei ole kuigi kaine ega j2rjekindel, ei suuda ega tahagi ma kogu 2rkveloleku ajal keskenduda elu kiire, raharohke ja ordinaarse arendamisega. Kui on tehtud piisavalt ebameeldivaid, aga h2davajalikke t8id, vajab hingetassike t2itmist. Tydinud ja v2sinud hetkedel manan silme ette krudiseva kruusaraja, leitsakus lendlevad liblikad, eluj6ulised kasvud, lopsakad k6ikv6imalikes v2rvides lehed, soojas l6hnavas 6hus kiikuvad maitsetaimed ja kujutlen, et olen seesama Rapuntsli-emand. Eks kunagi tuleb ka see hetk, kus printsid ja printsessid hakkavad torni all h6ikuma ja mina, vana n6id, pean vaatama, et Rapuntslile liiga kergats ratsamees ei trehvaks.

Põrgupõhja ahjukytjad

Talv, nagu see meie kandis kombeks on, kuri ja kalk, on valitsenud vist juba 2 nädalat väga karmi käega. Hommikuti on 26 kraadi, raisk. Pidev külmatunne sarnaneb pideva hirmutundega - jäsemed on pinges, turjakarvad turris ja sa kuulad pidevalt, kas tuli, elupäästja, ikka põleb, ega kiskjad koopasuust sisse ei tule... Annan hagu, pliidi ja õhkkütteahju kolded saavad vatti kogu aja, kui pere ärkvel. Kuid ikka on koridoris, kus asub veevärgi süda, mitu miinuskraadi. Praegu põletan koridoris puhurit, et äkki üle 3 päeva veeautomaat ikka õnnestub lahti sulatada - samas, mida sa toru ühest otsast sulatad, see teisest otsast jäätub. Küttekaabel on veetoru polstri sees küll, aga see ei jõua hoolimata mitmekordsest polsterdusest tervet toru soojas hoida, ilmselt on loomad osa katteid laiali kraapinud... samuti lõhkus keegi eelmisel aastal selle küttekaabli, mis oli koos vatitekiga moodustanud hüdrofoori sooja kasuka. Kõrini on, sest see on nii loll, tyhi töö. Puukuuris veel mõni ruum puid on, aga lisaks pidevale külmatundele keres tekitab muret õues toimuv. Kui just enne külmalainet tuli korraga justnagu palju lund maha, siis see yksainus paaripäevane lumesahmakas on kokku kuivanud paarikümne cm paksuseks, aianduslikus mõttes paberõhukeseks koorikuks. Mujal toimusid ehk tõesti korralikud lumeuputused, aga meil oligi ainult paar päevakest taevas valge. Kui külmakraade oli veel 15 ringis, käisin rooside ja sibulaliste peenrale hoovilt lund juurde kühveldamas, kuid seegi on juba kokku kuivanud. Tahaks väga loota, et sügisel puistatud puulehed suudavad suve lõpus ostetud pealt 10 uue roosi, ja vanemad pärast ümberistutusi ilusasti elus hoida. Ja et vilmorini pihlakal, hõlmikpuul, lõhislehisel äädikapuul, valgekirjul viinapuul, hortensiatel ja teistel meretagustel jääb minu suureks rõõmuks kasvõi mõni pungakene lehekatte sees ellu. .............................. Vaatasin seemnesahtlit ja näpud hakkasid sygelema. Eelmisel hooajal jäid kire-kiire tõttu külvamata mitmed toredad lilled, veidi laiendasin ravimtaimede valikut - mustnupp, pune, naistenõges, kummel jt ootavad lisa ja ürdipeenar suuri uuendusi - suvel on lõhnavad taimed aia hingeks. Sellel kevadel tahan ma kylvata maarjaohakat, tubakat, aniisi+hiidiisopit, tokkroose, rohkem erinevaid yheaastasi maitsetaimi nagu basiilikud, tillid, sarikalised, ja SAIALILLED. Miskipärast olid kohalikud saialilled jahukasteõrnad ja ma hävitasin nad ära, eks seekord tuleb taimekaitse appi võtta. MA TAHAN SAIALILLI. PÄEVALILLI TAHAN MA KA. .............................. Hakkas kohe soojem, sydamel kergem ja meelel lootusrikkam. Remonditavas toas on kollasel budleial juba nored kasvud, vanad lilled (fuksiad-pelargoonid) venitavad võrseid... ja näiteks mugulbegooniatel, india kannadel, kirburohu sordil "Red Dragon", tundmatul viigikaktusel on uued ninad. Talvekahjusid on tegelikult ka. Kõrvad panid pea alla havisabad Hahni ja Laurenti, sest nad oleksid tahtnud soojemas toas kuivada, väga jahe ja laste abivalmidus kastmisel tekitas baktermädaniku. Õääää... ja mitu poest ostetud väikest kaktust, samas kui mitu aastat meil elanud tütataimest sirgunud kaktuseneiud muretult talvituvad. Järeldused juba tegin... ...............................

Väike viinapuu, mille sordiks on paljulubav Tartu Lõunaka Maksimarketi Punane Viinamari, alustab hooaega. Lõuna pool on juba kevad. Meil läheb lumikellukesteni veel AEGA. PALJU AEGA.

On 2 liaani, mis hoolimata kõigest ebameeldivast siin maamunal kasvavad ikka ja uhkesti. Üks on vist juba 4-aasta eest kylvatud sinine kannatuslill, millel on tohutu soov laieneda ja juurevõsu anda, teine on veel kasvuhullem viielehine eluväät e roniv zhensenn (ma seletasin niimoodi lastele selle uudis-ravimtaime kohta). Eluväät suutis juba suve lõpus peenras teiste taimede vahele pugeda ja praegu, talvel, on ta oma kasvuanumas sületäie juurevõsu kevadet otsima sättinud. Neid 2 taime on mul lahketele huvilistele ka pakkuda. Kilpkonnaakvaariumi kõrval venitab vanill ennast võimalike uv-kiirteallikate poole. Üks on näruselt pisike reptiililamp, teine on haledalt tuhm päike. Küünlapäeva nõrk kuma aga paisub peagi kõikeelustavaks soojaks hoovuseks.