6ied, lehed ja varred

Suur Roosa Katleia on p2ikesevalguses imeliselt 6rn. Kui eelmine pilt on liiga kollane, siis see annab 6ite tooni paremini edasi. Lisaks on tunda 6rna l6hna, mis on segu vanillist, kurgist ja roosist, pluss kerge puuvilja-h6ng.

Siin on n2ha, mis valgust taim eeistab. Parempoolne toru on JBL akvataimede omaj sinakam, vasaku tavaline philips, veidi kollasem. Fotoaparaat ei anna nii h2sti edasi, aga minu silm ja taimed teevad vahet - Suur Roosa Katleia venitas oma v6rse just sinisema toru poole, sama tegi vedi varem ka Mini Mark, kes aga pildistamise jaoks liiga v2he 6isi kasvatas - 3 pole seltskond:)

Katleia-zombie, millel koju tuues polnud ainsatki lehte, ainlt rohelised, krimpsus bulbid. Piserdan ja hoian torude all, 2 punga on silmaga n2ha. Aga v6tab aastaid, enne kui temastki ilus suur p66sas saab:)

AGA MIS NEED J2RGMISE PILDI SARVIKUD ON???? Tubli tsymbiidium tunneb 6hus kevade h6ngu ja alustab uute bulbidega, aga kus on 6ievarred? Minu tsymbiidiumid kasvatavadki ainult bulbe, v6i?

See l2heb ahju. Musta-kollasekirju muster ei ole mingil juhul kylma- v6i putukkahjustus, vaid mulluse suve l6pus ilmunud viirus CymV, liikideylene ravimatu kurjam. Yks haige sai sygisel ahju pistetud koos potiga, ka see taim l2heb, kuna noored lehed on 6rnade kollaste t2ppidega, mis kohe kindlalt ei ole putukkahjustus. Kardetavalt tabab sama saatus veel yhte, aga teises ruumis olnud 3 nooremat taime ehk ei ole nakatunud... kuradi kahju oleks.

Maja saab arstida. Lolluse vastu ei aita ka paikamine.

Oi, kuidas enne sellest nukast tuul puhus, ja yhe palgiprao vahelt v6is n2ha p2ikest ja kuud. Kunagise haridusasutuse aknaava oli kolhoosnike saabudes ylilohakalt suletud. Sellel majal on kymneid ukse- ja aknaavasid, irw.

Juba pealt n2dala aja v6itlen kylmavanaga, kes 88siti mu veev2rgile istub. Igal hommikul kulub mul ligikaudu 2 tundi, et veetorud & hydrofoor lahti sulatada. T2na kylmus aga ka kanali 2ravoolu k88gialune osa. Kuni -15ni oli p2ris k6bus, aga t2na v6is -25 kyll 2ra olla.
Suvel avastasin veeavariid likvideerides, et kanalisatsioon on pikemat aega lekkinud ja niigi halvas seisus koridorip6rand l2bim2da ja seinad vettima hakanud. Kiiresti v6tsin p6randa probleemse osa yles, et seinte palgiring saaks enne uut p6randat v2hemalt kuu aega kuivada. Paraku ei 6nnestunud mul perekondlikel p6hjustel tuua p6randa jaoks uusi materjale, sest 25x125x250 plaat on kuradi raske ja ma poleks neid kodus autolt maha saanud. Nii j2i p6rand osalt lahtiseks ja nyyd kiiresti papiga kaetud p6rand laseb tahes-tahtmata p6randa alt kylma sisse. Aga 6nneks annab koridori soojendada, sest sai enne hullemaid kylmi just pragusid t2idetud.
Mulle ei meeldi vaesema rahva seas levinud m6tteviis - s88me katuselt heinad 2ra ja v6itleme lume ja vihmaga, aga suvel teeme trulla-lulla, siis pole ju katust vaja. Meie maja pole veel sugugi k6ige hullem, kuna vundament on tehtud siiski kandvate vaheseintega ja kyttekehadel samuti vundamendid all - samas mu vanemate majas olid pliit ja ahi tehtud kohe mullale ilma igasuguse aluseta ja seet6ttu alumised kiviringid 2ra pudenenud-vajunud. Meil on seinaosaga h2da, sest see on tehtud suvepuidust ja kohati p2ris halvas seisus. Olen j2rjest seinu puhastanud ja pragusid t2itnud, sest h6redale seinale pole m6tet midagi panna. Kuna mu rahakott ei luba praegu p2ris suure maja seinu kohati proteesida, v2list tuulet6ket ja laia voodrilauda panna (sellele majale kitsas laud ei sobi kuidagi), siis olen toakaupa teinud seestpoolt - sein puhtaks, praod-augud kinni, 12mm papp, 12mm saepuru ja v2rv. Niimoodi saab suhteliselt kiiresti ruumid tolmukindlamaks ja palju soojemaks, kuigi see on poolik lahendus. Jah, ma peaksin Skandinaaviasse t88le minema ja uue maja ehituseks raha teenima, kuid selle raha eest j22vad mu lapsed vanemateta ja 50-le l2henedes on juba hilja pereelu alustada v6i vanemateta kasvanud juba t2iskasvanud laste probleeme lahendada, mis siis, et ylikvaliteetses puhtas-soojas kodus. See maja vajab inimest, kes kohapeal tegutseb, sest siin polnud alguses ju mitte midagi peale maja vareme - oli ainult kyttekehadeta, elektrita, mahap6letatud k6rvalhoonete vundamentidega auv22rne vanake. Kaevu pidime uue kaevama, sest vana oli m66detud naabrile ja prygi t2is pillutud, Sisses6iduteed pole siiani, oma maja ligi saame ainult yle naabri p6llu.
Nende viimaste, mitte just keeruliste asjade lahendamist, milleks oleks k6igest naabritega vestelda ja asju kokku leppida, raskendab asjaolu, et mu mees ei julge mingeid asju ajada ja v2ldib iga hinna eest kellegagi vastuollu sattuda, aga vanema p6lve ja v2hemharitud meeste jaoks pole naised inimesed, nendega ei r22gita, v6i kui, siis karjudes, neile ei vaadata isegi otsa. Minu eest on 2ra joostud v6i siis koos mingite umba-tumbadega kallale tormatud, selle asemel et asjadest sisuliselt r22kida. Muide, selle viimase n2htusega - suutmatusega probleeme lahendada ja asjadele sisuliselt l2heneda - puutun aeg-ajalt kokku ka harituma rahva seas. Neutraalset sisulist kysimust v6etakse isikliku rynnakuna ja asjaga tegelemise asemel hakatakse kiunuma ja mind isiklikult ryndama. Ma ei saa aru, millest see tuleb, see pole ju koolihariduse puuduj22k.

Hellalt hoitud

Teistmoodi, kui pidevalt silma peal hoides, orhideedega s6ber olla ei saagi. Kui talvel tahavad k6ik vanad head taimed puhata ja kuivada, siis orhidee ei kannata v2lja isegi n2dalakest p6hjamaale mahaj2etuna, sel ajal kui sina m6nuled l6unamaal. Ikka piserdada, t2helepanelikult ja 6igel hulgal kasta, piisavalt ja 6iges soojustemperatuuris valgustada, eikusagilt ilmuvaid kahjureid t6rjuda, lihtsalt imetleda ja kiita. No, 2-3 p2eva ehk kuskil suusatamas v6i spaas (kui sa just alla eesti keskmist palka saav eesti t88inimene v6i tema pereliige oled, siis pead endale ise koju troopika v6i suusakeskuse tegema, nagu paljud meist suure leidlikkusega teevadki)...
Vastutasuks saad pimedas igikylmas imeravimina m6juvaid 6isi, ja lehti, t6sisemad huvilised hindavad ka ilusaid juuri ja varte-bulbide-ebasibulate eluj6udu.
Mulle tasuvad sel talvel v2ga mitmed orhideed. Novembris ajasid 6ievarre v2lja mitmed kuukingad Phalaenopsis'ed, kellest Mini Mark (mini e v2ike, pisikesed valged, ereoranzhi huulega 6ied) ka 6itses - teised kannatavad kytmise t6ttu liigkuiva 6hu k2es ja ei kiirusta 6itega. Katleiadele (Cattleya) see vist aga sobib - mu vanim Kati, vist 2009. a. ost, mini, hakkas esimest korda minu juures 6itsema. Kahvatukollased-kreemikad 6ied punaste-roosade laikudega, ei l6hna. Ja yllataja - 2011 suvel toodud katleia, suurekasvuline uhke iludus - roosa 6is valgete ja kollaste laikudega, kroonlehed allapoole keerdus, kelmikas!
Mul on ainult 1 sordiline katleia, ylej22nud 7 on krantsid e ninmetud hybriidid, ostetud 2ra6itsenutena aiandist v6i Orhideefoorumi yhistellimustelt. Ma ei oska veel neile isegi ligil2hedasi aretusliine ja esivanemaid pakkuda. Samas, minu kollektsiooni koostamise aluseks pole sordiehtsus, vaid lihtsalt p6nev taimyhik, millega oma k2tt ja silma harjutada, kallid ja koopiakaitstud nimelised sordid-kaubam2rgid j22vad kaugemasse tulevikku.
Pildid: esimene on kuukinga viimane 6is, teised udused 88pildid kirjedatud katleiadest.
Vastab t6ele, et peegelkaameraga on parem statiivilt pildistada, kuna kl6psu tegemise ajal peegel v2ristab kaamerat ja kujutis tuleb veidi ebaterav. Mina ei viitsinud kolmjalaga kruvima hakata, seet6ttu on piltidel 2hmase ajaloo ja unise hilis6htu h6ngu.

Maailma seintel rippujad

Need on, teadagi, orhideed. Kuna mul on kustumatu huvi maailma taimeriigi vastu, siis hangin suurima heameelega paljude taimeperekondade esindajaid. Mul ei ole hoolika eelt88 ja karmide valikute najal koostatud asjatundlik kollektsioon, vaid algajalik, m6nev6rra kaootiline kogum k6iksuguseid ja otse loomulikult v2ga huvitavaid ja armsaid soojade maade taimi. On liaane: n6elk8isi, tsissusi, kannatuslilli, on t6lv- ja draakonipuid, v2ikseid rohttaimi 6ige mitut sorti. On paar bambust ja mitu kaktust. On kallis klassika - fuksiad, pelargooniumid, j6ulukaktused, ka mitmed puud kasvavad selles kogumis. Aga k6ige armsamad on mulle need taimed, mille v2ljan2gemine erineb suuresti tavalisest taimest, noh sellest, mis juuripidi ilusasti mulla sees kasvab.
Sest maailma seintel e puude okstel koorepuru ja samblapudi sees kasvavad epifyydid on miljonite aastate jooksul kohandunud toituma mitte mineraalses mullas tekkinust, ka pole orhidee parasiit e teise elusorganismi sisse toituma tunginud asjandus, vaid just nimelt puude otsas kasvav taimerahvas, mis kasutab puude elutegevusel tekkinud ysna toitainerikast kerget k6du ja sademetega alla tulevat atmosf22risaastet e palju kergemat toitu kui maapealsed. Troopikas saab niimoodi p2ris m6nusasti 2ra elada, sest puud on lopsakad ja dzungli pinnas ning see, mis seal peal, v2ga viljakas ja rammus, nagu arengumaade p6llumehed h2sti teavad.
Kui enne Kolumbust oli euroopa teadmine maailma taimedest enam kui piiratud ja eelarvamuslik, siis 15-16. sajandil alanudymbermaailmareisid ja koloniaalvallutused t6id kuninglike meelelahutuste hulka ka peente, senin2gematute imeasjade kogumise kombe - koguti eelk6ige v22rismetalle ja muud maksevahendina kasutatavat, aga ka loomi, taimi, senin2gematuid esemeid ja lugematut hulka muud, mille eest ylikud hankijatele heldelt maksid. See oli siis minu orhideekollektsiooni eellugu - huvi omandada midagi erilist.
Kuskil 2009 alguses, kui ma olin oma pereliikmete elu ja vara p22stmisel tekkinud prokuratuuri huvi t6ttu oma t88kohast ilma j22nud, oli mul korraga enneolematult palju vaba aega. Egas normaalne inimene kogu p2eva ka tolmuimejaga sahmi, kraanikausist olematuid plekke eemalda ega televiisorit j6llita, ammugi siis floorafriik. Tegin 2ra k6ik pikema aja jooksul kogunenud kodut88d, v6i noh, h2davajalikumad, tegelesin paljude kahjude ja puudustega, ning - avastasin sisehaljastuse m66tmatud perspektiivid. Mingil hektel m6istsin, et kus ja millega iganes, ei tasu endale piire ette seada, vaid uurida palju laiemalt.
Kui ma ytlesin "sisehaljastus", siis seda ma m6tlesingi - mitte yksildane hooajalillepotike, no m6ni prestiizhse imidzhiga suurem lehtehistaim korterikitsikuses ja puhtusehulluses asuval aknalaual, vaid lopsakas, mitmerindeline kogum erinevate mustrite, v2rvide, faktuuride ja tekstuuridega taimi maailma eri paigust, aga siiski sarnaste n6udmistega. Ma saaksin oma k6ige erinevamas suuruses taimedega sisustada terve talveaia, kuid praegu on nad jagatud maja erinevate tubade akendele ja lisavalgustuste alla. Taimed on hangitud erinevatelt v2ga suurtelt allahindlustelt, mist6ttu tundus olema m6istlik alustada taimedest, mida hiljem ei oleks kuskilt osta olnud, hinnanumbrist r22kimata.
Kuigi mul on neid palju ja k6iksuguseid, tunduvad orhideed siiski oma erilisusega lemmikuseisuses seisvat. Mu kollektsioon t2ieneb aeglaselt, aga j2rjekindlalt. Kuna ma ei saa oma hobidele pyhendada kuigi suurt osa p2evast, siis ei ole pidev uudisasjade kyttimine ka t2htis - olemasolevad taimed pakuvad piisavalt silmailu ja tegemisr66mu.

Ehitusporno

Kuna mu elu koosneb valdavalt kohutavatest, ebameeldivatest, koledatest, rasketest ja r6vedatest asjadest, mille vahele ma pikin v6imaluse korral ka mugavusi, ilusaid ja meeldivaid asju ja tegemisi, siis loomulikult minu stardipaketiga inimene vajab aeg-ajalt karke, l6ikusi ja loomulikult haiguste ravi, kontrollitud. Uus AD t88tab, fyysilised n2hud on m6nev6rra paranenud, ma suudan paremini keskenduda ja j2lle eesm2rgistatult tegutseda, kuigi 20-aastast mind enam tagasi ei saa. Tunnen, et kummaline j6uetus ja aeg-ajalt ette tulevad aju plug-offid taanduvad tasapisi. Rohkem pole vajagi, et ma suudaksin j2tkata sealt, kus oktoobris pooleli j2i - kohutavate, ebameeldivate, koledate, raskete ja r6vedate asjade lahendamisega. ....................... Yks taoline asi on hetkel elamiseks k6lbmatu nn Suure toa edasi tegemine. P2ttidest j2i see maha halvas seisus - ahi v2lja l6hutud, kanade jaoks sulud klopsitud, krohv kohati maha pekstud lindudele nokkimiseks jne. Mul ei olnud varem kahjuks v6imalik selle toaga tegelda, kuigi me vajame v2ga ruumi - kuna abikaasa majaremonti (v6i mida iganes vaja oleks) agressiivselt torpedeerib, siis kipub k6ik venima. Ma pean, vajan ja tahan vahepeal ka muid ning j6ukohasemaid asju teha, sest ehitamist ei ole ma 6ppinud ning erinevate ehitus - ja tislerit88riistade komplekti kokkusaamine v6tab meie sissetulekute juures aastaid, k6nelemata materjalidest endist, lihtsast igap2evaelust, toidust-riietest, laste vajadustest, maamajapidamises asendamatu aparaadi - autu - yha kallinevatest pysikuludest. Aga tasa-tasa, see k6ik tuleb, vaadake, mul ei ole armastavat isa ega rikast ema, kyll see k6ik tuleb, ainult aega l2heb ehk rohkem, sest me teeme ju k6ik ise. Yldiselt olen ma siiski friik, sest mul puuduvad ajus need n2rvid, mis sunnivad elama ja tegutsema nii, nagu telekas n2idatakse ja teised kaa teevad. Las teevad, aga mul On Vaja teha just nii, nagu teen - sest nii on huvitavam, m6istlikum ja odavam, ma tahan 6ppida kogu elu, tahan teha midagi oma k2tega, ja lastele m6istlikul moel ja v6imalikult v2ikeste kriisiolukordadega oma teadmised ning v22rtused edasi anda. Ei ole midagi huvitavamat arenevast aiast ega ilusamat kasvavast lapsest. ....................... Elu maal pole mitte eesm2rgistatud tegevus, vaid eluviis. Mu vanem tytar 6iendab aeg-ajalt, et tahaks asfaldi p22le, poodides ja t2navatel j6lkuda ning eliitkoolis k2ia... tegelikkus on selline, et linnas on iga ruutmeeter h6ivatud, tarifitseeritud ning reglementeeritud. Seal on kyll v2rvilised tuled ja myrtsub tsirkusemuusika, kunst, kultuur ja pidu karjuvad sulle igal nurgal k6rva, kuid roosade prillide taga ei j2tku kaugeltki mitte k6igile v22rikat eluaset, tulude-kulude suhet ja staatust, laste haridusest r22kimata. Ma olen olnud liiga h6ivatud, et vanemas, linnahimulises lapses kasvatada t6elise maaka kannatlikkust, sitikaj2lgimise oskust ja armastust mulla vastu, kuid see-eest on temas soovi teha midagi oma k2tega, luua, 6ppida ja mitte n6ustuda iga hinna eest tugevamate arvamusega. Need on omadused, mida saab arendada elukohast s6ltumata, kuid paraku on mu laste koolis kallilt riietuvate 6pilaste kujul liiga palju vaimset vaesust, mis ei suuda n2ha elus muud kui ninaesist ja vajadust kolkida karjast erineaid isendeid.

Sydatalv

Toas p6lema panen k6ik lambid, kuid silmis on ikkagi pime Mul j2lle on 88siti krambid Ja see millel pole nime ....................... Ei tea ma, kust tulnud olen Ja milleks, kuidas ning mida pean tegema - tunnen, et vale on koht, aeg ning rida. ....................... Sel sibulal m2da syda Sel kuusel on juurtes pess See aednik ei m2rka seda Ei kysi - miks, kuidas, mis. ....................... Talv on raske ning pime aeg. Kui suvel vaatad p2ikesesse, ahmid endasse kirjeldamatut hulka m6nususi, siis talvel ei toeta sind miski. Sel talvel on mu selg palju tervem kui varem, v6iksin ja peaksin maja teist poolt edasi tegema, aga enesetunne on m22ratult r2balam. Ei taha isegi pildistada ega jaksa remonti teha. Loodan, et p2eva pikenedes l2heb paremaks... ja kardan, et peap88ritus ja krambid t2hendavad midagi muud kui antidepressandi katkemist - liiga palju k6rvalm6jusid. Need ei peaks kestma p2rast rohu l6petamist 2 kuud, kaspole?

Lubaduse t2itmine nii poeezia kui ka orhideede osas.

(Palun kindlasti lugeda rytmis a la "tatatata tatataa" jne. ka siis, kui s6nas r6hk n8 valele kohale liigub, see on teatud kunstiline v6te. Muidu ei ole nii l6bus.) On maid maailmas tuhandeid, ja leidub rahvaid miljoneid, kes armastavad orhideid. Ka p6hjamaa, mu synnimaa, orhidomaane kandema peab uhkuse ja r66muga. On inimene troopikast, ehk p2rit palmipuu otsast, peab lugu nyydki soojast toast, Kel suurem t6ld ja k6rgem s2ng ehk palju lubav eluj2rg, sel l6unamaiste lille p2rg v6i terve uhke talveaed, kui lubab rahakott v6i aeg. Mul terve maja siuke aed. ... Ehk olen natukene hull, kuid lemmikuid ei ole mul. K6ik p6nev, mida kannab muld siinmaal ja teispool gloobukest, maranta, maran, suhkruleht - ma kindasti ei loobu sest. ... Kas armastada orhideid? Jah, kui sa suudad n2ha neid kui 6rnu elusolendeid. Sa supled suvep2ikeses ja nautled soojas vihmavees - eks Vanda meelsalt sama teeb. Kui juulis sul on vestil keel, teind kolmkend kraadi h22ks k6ik veed, siis h22ks saand ka su Vanda meel. Oktoobris pidu l6peb, sa pead lambipoodi astuma, et end ning Vandat arstida. Kui aga ootad 6it, siis mis on puudu? Loom "aquarium fish" las annab veele tooni "Piss". See keemiline vedelik ei ole ohtlik, imelik, vaid vajalik ja kasulik. V6id kasta kasv6i iga p2ev, ja pis(s)erdada, peagi n2ed, et akvavesi imev2el on toonud 6ied vartele. Herr Schultzi dyngen orhcidee eks muidu sedasama tee. ... Dendroobium teistsugu taim. Vist temas m2estikkude vaim, toaks andkem talle jahedaim, kus h2sti elab monstera, ja puhkab kaktusekera, p2ikest niipalju, kui veel saa. OK, et poleks segadust ja juunis p2iksep6letust, j22b vanda sissepoole ust, dendroobium aga 6uesse, las vaatab itta, kirdesse v6i kasvuhoones kagusse. ... On vemmalv2rsse selliseid paar sajandit maarahval treind nii oppetaid, k8stereid kui muidki koelli-herraseid. mulle pakkus see suurt r66mu ja s6nadega m2ngimise l6bu. Loodetavalt j2id alles nii hyva lugeja terve m6istus kui ka v2ikene austusekybeke minu kui hobiaedniku, mitte aga kartus hullu luuletaja vastu.

Palju head asja!

Nii palju mitmekesiselt ilusaid soove, kui sel aastavahetusel aiablogosf22ris, ei ole ma varem trehvanud, ka mitte eelajaloolisel ajal, kui inimesed vedasid, keel suust v2ljas, erineva sisu, siiruse/sydamlikkuse- ja s6naseadmisoskuse tasemega kirjaridu pabersildikestele, mida nimetati postkaartideks. Ma m2letan, et postkaardi saatmine oli midagi keerulist ja pingeidtekitavat, saamine tekitas omakorda tyli ja muret sel teemal, et me peame ju talle ka saatma, kuidas ja mida talle kyll kirjutada...
Minu arvates oli see tore. Kaardid olid ju ilusad, mis siis, et pehmev6itu paberist ja kaugeltnurga postkasti j6udes peaaegu alati ka m2rjad. Soove ja tervitusi oli nii tore lugeda, mis siis, et m]nikord oli tegu ainult kombet2itmisega. Uusaastakaartide kuuseokste, s2rakyynalde ja piparkoogikorvide maailm elab minus edasi oma salajast elu ka hoolimata sellest, et heaoluriik p2ris kauni, puhta, turvalise ja v22rika eluga on meist ikka veel v2ga kaugel. Ja ma ei tea, kas minu p6lvkond j6uab maksta meie vanemate ja vanavanemate v6lad ja parandada ikka veel haigutavad s6jaarmid inimeste kodukultuuris, hinges ja varade nimekirjas.
Loodan minagi endast parema maailma maha j2tta. Nii ehitatud eluasemete, haritud aedade, kokkukuhjatud mulla, kui ka mitmekesiselt-mitmesegaselt kodukoolitatud laste osas. Parandatud maailma kuulub kindlasti ka kenake hulk poeesiat. Nii et k2esolevaga luban, et j2rgnevad 2 postitust kirjutan, olenemata sisust, luuletuse vormis.
Umbes nii:

V2ike talvelaul 2

Justnagu laulis kunagi Alender
on Kaarna seinal samuti kalender.
Kuid midagi on l2inud v2ga nihu -
miks 6ues j2rve-emand nutta tihub?

Kuid rahvas j22rap2iselt j2rjekindel,
et praegu j6ul ja n22r, see kord on kindel.
Ja kommetele toetudes ma tean,
head soovides uus aasta tuleb hea.

PS.
Appikarje: kuidas saab androidiga pihukompuutreid eestikeelseks? Mul on nyyd veel 1 androidi-vidin, ja ilma t2pit2htedeta, ning valedel kohtadel kirjam2rkidega elu hakkab tyytama!