sydametunnistus

Kellel p22lkirjas mainit asi v2hegi olemas on, ei v6ta endale egoistliq looduse-allutamise soovide & keskkonnakontrollimise-unelmaga elades 6rnu l6unamaa taimi. Ma peaxin praegu minema oma parimate jopside & sallidega ocima elul6nga- & roosip66said, sest pole leidnud aega Ulilas p66saste vahel vedelevaid turbahunniqid kylastada ega sealt m6nisada liitrit turvast taimede katmisex varastada. Ega mul v2ga 6rnu asju just pole, aga paar elul6nga (Piilu, Viola, Minuet) tahavad ilmselt kyll h2dasti katet.
Kylm on, qradi, qradi kylm on (q harjunud suviste jamaika-tempricitega:))

esimene lumi

olen v2ga pikka aega (nii maist alates) elanud teadmisega, et puudel peavad olema lehed & muru olgu roheline. m6ne p2eva jooxul aga on puud muutunud t2iesti paljastex & t2na sadas h2bematul kombel maha lumi. loomuliqlt sulab see paari p2eva sees, aga ma olen sokeeritud - sisseharjunud loodusevaated on kadunud!
Tunded tykivad kaeblema - tahan suve, tahan kasvu & elumahlade hoogsat voolamist! M6istus aga ytleb - meie, taimed-loomad tulime siis, q Maaema ammu olemas oli & meie oleme tehtud tema j2rgi, mitte vastupidi. Nii et talveunega tuleb leppida & elurytme austada.
Aga aiahoaeg j2tqb. Veel on katmata roosid-elul6ngad, yle vaadata tuleb pysiqid & erinevaid seemiqid-juurev6susid. Mitugi puukoolist toodud taime ootab ikka veel muldapaneqt. Veel on vara labidad seina riputada.

lehed lendavad l6unamaale

Tere, p2ris sygis. Siinmaal on nyyd asi siis niikaugel, et majaesist tellisrada ei saa ka enam usaldada. Puud on yleeilse tormi j2rel kaotanud suure osa oma lehtedest & need vedelevad oma mullaxsaamist oodates igalpool inimeste radadel. Pildil on poisid maja ees puhtast uuest uxeesisest (minu laotud) kividega, r66mu tundmas, aug-sept 2007. Viimased soojad & libedalehevabad n2dalad.
Mul on sygavast maakohast p2rinedes kasvatuses olulised puuduj22gid murukraapimise osas: nimelt, muruniitmise & lehtedelangemise tooted j22vad minust niikauax maha, qni on octarbekas neid taimedele toidux korjata. Nt langenud lehed riisusin siiani kokq alles siis, q k6ik puud paljad, hekihakatiste mulcix, puukestele. Silma ees aga on naabruse kortermajas elav 75ne t2di, kes t2nus6nadeta & tasuta kraabib iga p2ev noori & suhtterveid joodiqid t2is, koguni kahe, kortermaja ymbrust, veab oma seljas lehed mitmesaja meetri kaugusele p66sastesse & ... milline raiskamine.
Aga mul on veel paar n2dalat piqtada, qni k6ik puud paljad. Siis korjan osa lehti kokq. Ilma riisumata ei saa kevadel muru piisavalt vara kasvuhoogu sisse & kiire k2iguga laialehised hakkavad laiutama, nt naat & ohakad. Ehk leidub sel sygisel niipaljude muude suurte tegude juures aega ka aias koristada... kallist kraami kokq korjata:)
Elagu puulehed!

k6igi naiste suvi, elagu soe sygis!

Oktoober algas erakorcelt 6rnalt. Mitu n2dalat pole meil olnud kylma hommiqt, & 6hk on veel m6nus & pehme. Suvi on siiski ammu l2bi, puudest enamus peagi paljad. Hea, et t88teekond vaheldusrikkal maastiql qlgeb, kirkaimad sygisvaated sain muu asja hulgas ikka 2ra n2htud.
Sel aastal oli Vihmataat looduse suhtes palju armulisem q varem mitmel suvel, seega kandsid siinkandis h2sti nii 6unapuud q ka mecapuud. Ainult - mix pihlakad nii vara raagu on l2inud, paljax s88dud, & linnud erakorcelt n2ljased? Kas tuleb pikk & karm talv?
Puukoolidest toodud noortest puudest 2ra istutatud ainult 1 lehis krundi allserva. T2na, istutamise asemel, jandasin veev2rgi parandamise & pesu pesemisega. Ega vana q ajal sobibki rohkem koristamine q puu istutamine. Qigi t2nap2eva loodusev66ras inimene teeb k6ike siis, q tuju tuleb, mitte siis, q looduse j2rgi aeg olex. Oktoobri natukene 6redam graafik ehk lubab mulle m6ne kergema hetke, qs saab ka 6ige Q ajal labida j2rgi haarata. Taime koht on mulla sees!
Aga aastat 3 tagasi istutatud 1emakalised viirpuud on kasvuhoo sisse saanud. Praegu juba kyynib nii m6nigi neist mulle ninani. Istutamisej2rgne aasta p6demist on nyyd enamusel meie puutaimedest yle elatud & tuleval suvel saab hakata j2lgima & qjundama vabaqjuliste hekkide & puuryhmade arenguid.
Ikkagi tahaxin maja ymber p6lispuid & jupikestki muud vanahekki q sirelit, mis siin kasvab mitmel pool meciqlt. Meie vicakesed v6tavad veel aastaid hoogu, enne q neile mingi v6ra tekib. Ma tahax ka noore & ilusana v2geva ploomipuu all seista, mitte haige vanamutina moosipotikest segada!
(Korduv teema, aga neist m6tetest lahti ei saa.)

jaapan, kaugel

Linnud magavad
M2ed j22vad rahuliqx
R22kisid 6unad

Kivid seisavad
Kivikesed veerevad
Kes loeb liiva pealt

& nii edasi...
Loodus paqb palju vaatamisv22rset, q sa ei kiirusta. Qna lisax maal elamisele on ka minu t88teekond suhteliselt mecik, k6ver kruusatee enamasti meca sees, vahepeal v2gevad taevavaated, siis on iga p2ev midagi vaadata & endasse koguda. Vihma ajal s6idan yles t6stetud visiiriga, siis tunneb imemaicvaid mecal6hnu...

sygis astub yle maa

Esialgu siiski arglikel sammukestel...
T2na hommiql 88t88lt tulles keerasin kohe kylili. Abikaas Mark korjas mingil ajal ohtra l2rmi saatel lapsed kokq, & l2x meie headele tuttavatele veev2rki ehitama. P6nxid kaasas, pererahva juures m2ngimas. Milline kauaoodatud puhqs! Yle mitme aasta sain magada & puhata niimoodi, et keegi toas ei l2rma. Yllataval kombel oli sunnit88liste juures ka tymakavaba p2ev, q mitte arvestada yhte traktorit:) Millised unen2od! Ma ei saa mitte qnagi unustada V6rumaa hajakyla avarust & kynkaid, kontrastseid taevavaateid. Unes on seal muidugi eriti armas, toimub midagi & ylce. Praegu kaifin viimast unen2gu, akendel kardinad ees, et viimase aja tegemata 6uet88d ei qrvastax ega 2rritax. Kodu, mis pole veel qigi kodune...

m6tteid qkerpuudest

Meie aias kasvab mitu qkerpuud - tavaline, Thunbergi oma & veel sai hiljuti toodud 1 tavalise punaselehine liik. Siis on allpool puuviljaaias 2 v2rviliste lehtedega ilusorti, aga neil on ilmselt k6rge muruheina sees paha elada & ma toon nad varsti yles iluaeda. All aias saavad ikka ainult need taimed/viljapuud kasvada, mis ruttu k6rgex & lopsakax l2hevad.
Qkerpuu on muidu meie oludesse sobiv taim - okkaline, haraline p66sas & kannab ka marju, seega sobib linnukestele eluasemex muuhulgas. Kas ilusordid marju kannavad, ei tea:)
Praegu m6tlen, et segahekk on kohati liiga segane, sest m6nede p66saste liigid, mida juba arvukamalt on, pidanux algusest peale liigiti istutama. Qna puud on veel v2ixed, annab neid veel istutada kyll. Ainult - planeering?
J2lle vaja yles leida n6ukaaegsed aiaraamatud, et meenutada qkerpuudele sobivaid tingimusi & sobival ajal istutamine ettev6tta. 5 sorti qkerpuid on v22rt ryhmitamist, peresse kogumist. Silma ees on ajakirjanduses n2htud kollexioonaiad-peenrad.
Kerge tydimuse moment - istutan nigu loll, aga tahax juba n2ha ilusat p66sastikq, toredaid hekke & ylce t2iskasvanumat aeda. Sellex ajax aga, qni puude ocas saavad lapsed ronida & moositegemisex sobival hulgal 6unu-marju v6tta on, leidub meie n2gudes juba p2ris palju korce...

uued vidinad

Pildil on n2ha, qidas Mark on v2rskeltvalminud korstnajalga kontrollima l2inud. Ise ta puhastas & lammutas vana oca maha, tegi tellingud & siis ladus uue kah. Vend Alar aitas, tegi segu. Nyyd see korstnajalg, mille oca asemel on keraamiline kanalisacioonitoru, ootab samuti oma j2rge. Justvalminud korstnapic on 2-l66riline, aga tegemiseletulev lihcam 1-ne.

Aga kiletet plokivirna taga peituv v2ike k6striherra-aegne k88giaken ootab suuremaxtegemist, sealt avaneb maja parim vaade, kagukaarde, meca kasvavale Keeri j2rvele. Pildistajapoolse esimese, suure tytre toa akna all on pygamist ootavad tokkroosid & nii m6nedki muud mecistunud taimed (ehk meenutame, et peaaednik on asunud rahateenimise teele & uus amet j2tab v2ga v2he aega & energiat aiat88de jaox). V2ixe6ielised elul6ngad (tanguutia & sinine Minuet) j22vad ootama v6imalust katuseni kasvada:) aga nii m6nigi asi tuleb uuel aastal ymber teha, et ma t88 k6rvalt asja korras j6uax pidada. Nn suur tytar Tuule- Mari (9) ise veel ei suuda mitut m² peenart peenes korras hoida, talle on vaja aiat88 meeldivax muutmisel abi.

Pildil vasaql aga n2eme kollast ploomipuud, mille Mark istutas mai algul 2004, just enne meie sissekolimist. Nad (kokq 2, lisax veel m6ned selle aasta istutused) veel ei 6icegi, aga kas meil siis aega pole.

Taevanikyyndiv pirnipuu, mis kannab v2ixeid suht s88davaid vilju, aga on t6esti mineql:((( Juulis murdus tormis 1 suur haru, selgus asjaolu, et puu on seest l2bi m2danenud. Enne sygistorme tuleb elektriliini kohal k6iqv haru maha v6tta.........................................................................................

N6ukogude v6imu qritegudest: q me eelmisel aastal Tartus maa-arhiivist tellisime oma maja paberid, siis selgus, et esimesed olemasolevad ongi meie 2iapapa plaanid &ms. 1973-st. See t2hendab yhte: ESIMESE VABARIIGI AJAL RIIGIASUTUSENA ARVEL OLNUD V6SIVERE KOOLIMAJA-HOONE, NAGU KA PALJUDE RAHVUSE AJALOO/M2LU SEISUKOHALT OLULISTE HOONETE PABERID ON 1940-NDATEL J2RJEKINDLALT H2VITATUD. Pole teada ehitamise k2ik, mitte midagi k6rvalhoonetest, puuviljaaiast, koolirahva kasutusel olnud p6llumaast - see k6ik on pyhitud olematusse. Aga on olemas maja, maa seest t6usevad vundamendid & virnastatud maakivid, n2eme esivanemate suure t88 j2lgi. Qigi korraliqst & rikkast kylast on tehtud qnagist sealauta teenindavate viinaraviliste-sunnit88liste koloonia & rahva tapmise-solkimisega on kyla m2lu h2vitatud, on endise aja j2ljed ikkagi veel alles. Kahju, et viinapudel on siinsete uusasukate ainus huvi & v2hesed arukamad-kainemad, aga arad inimesed p2ttide k6va & rumala kisa poolt vaikima pandud. Rohkem asjalikke inimesi! Looma koht on puuris. .....................................................................................................

Aga j2tkame aiandusliqlt - mainitud pirnipuu on meie taga-aia oluline ehe. Q ta yxkord sureb, siis hoolicen selle eest, et aeda kaunistama tulex uus k6rgekasvuline viljapuu. Meie taga-aed on nimelt m2e ocas soojas-valges kohas, qs kasvab h2sti nt hyacint & 22dikapuu. Kahjux on meile yla-aiax j2etud v2ga v2ike maariba, qst ilmselt osa 6unapuid tuleb ka ruumipuudusel 2ra kolida, aga luuviljalisi pole m6tet allapoole kylmalohq viia.

September, senisest hoopis erinevate t88de q, on alanud. Suuremad & teravamad labidad v2lja!

sibulalised

Suvine lust & lillepidu on j6udnud niikaugele, et kes tahab ka tuleval aastal narcissi nuusutada, see peab vastavaid peenraid yle vaatama hakkama. Igasugu autoriteedid on v2lja 8elnud, et augusti teisel poolel istutet narciss j6uab ilusasti juurduda, samas j2lle tulp tahab kosuda septembri teise poole jaheduses. J2rele proovitud, kinnitan:)................................................................................................

Pildil on Ice King & hybriidpriimula eelmisel kevadel. Sel aastal oli I.K veelgi lopsakam & tytarsibulatega. Mega kaua, yle 2 n2dala olid 6ied ilusad & t6esti suured, qningliqd.

Ma olen enamuse oma narcisse-tulpe ostnud eelmise 3 suve jooxul M2rjal asuvast Jardini aiandist, qs saab 2ratarvitet ajatussibulaid osta hinnaga 1 kr/tk. Muidugi ise tuleb terved v2lja valida & kodus neid haiguste vastu t88delda, aga kokq hoitud sajad kroonid raha on seda v22rt. Aga nn. kasutet sibulad Jardinist on minu aias, yxiqte eranditega, hakanud imeilusasti 6icema, nt narcissid Tahiti, eriti v2gev Duch Master, erinevad tulbid, sh Negrita, Prinses Irene &pt on t6esti ilusad & 6ied pysivad kaua. Tegu ju l6ikelilledega:)

V6rumaalt aga t6in poeedinarcissi & kellukesi. Tuleval kevadel peaxid nad juba 6icema. Kindlasti toon veel kasutatud sibulaid, sest v2ikestel lillehuvilistel ei v6i uurimismaterjalist puudust tulla. Sel kevadel sain juba lastele taimi n2idata, nyyd peaxid nad juba istutamisest r66mu tunda oskama.

Narcissil6hna kevadesse! Selle peale m6tleme juba praegu, augusti viimastel p2evadel.

imelised lehed, maicvad varred

T2na tuli mulle m6tetesse rabarber. See taim on igas taluaias, sest on esimesena k2ttesaadavaid nn. maicvaid taimi, sellest saab teha t6esti toredaid kypsetisi & keediseid hoolimata liialt isiqp2rasest maicest. Rabarber kasvas loomuliqlt minu lapsep6lvekodus, nyyd ka praeguses kodus mitmes sordis & paljunduses. Olen kacetanud poeseemnetest kasvatada, selle experimendi osalised alles kosuvad 2. suve, olen ka V6rumaalt toonud usqmatult j2meda rabarbri juurikaid paljundusex. Qigi m6nigi inimene ytleb, et tema tahab ainult seda k6ige esimest rabarbrit, siis minu perele sobib veel augustiski v6etud vartest nt kisselli teha.


Aga on olemas veel mitmeid rabarbri liike, mis kyll ilmselt head ei maice, aga meie aedades k6rgekasvuliste ilutaimedena kasvatataxe. Mul on siinkohal silma ees tanguutia & k2mmalrabarber, m6lemad kasvavad niiskes-rammusas mullas ikka yle meetri k6rgex p66sax. Eelmisel aastal korjasin Tartu bot. aiast tanguutia rabarbri seemneid, aga putukad s6id need 2ra ilmselt. Sel aastal proovin uuesti:) mul on need seemned pyxitasqs ootamas:) Siin pildil ongi nimetet botaias kasvavad, sakiline tanguutia rabarber esiplaanil, &t taimed. Imeuhke!
PS. Mul on siiani yles pandud 5 MPix pildid, mida saab soovi korral peale kl6psates t2issuuruses vaadata, see on u A3 formaadis. Toredaid pisikesi leide!
PPS, ilmselt on t88 mind naca p6dema pannud. Pole 2 n2dalat koduaias isegi muru niitnud vms. Kyll on kahju, aga ei j6ua. Ilmselt on aeg mediciini poole p88rduda:)

august, sygise sissejuhatus

Lubatud sai, aga taimepildid tulevad siiski m6ni j2rgmine kord. Siin n2eb hoopis katusel istuvat abikaasa Marki & tema venda, kes korstnajalaehitamise tellingutel istudes 6htust 6lut v6tavad. T2na olen 88t88st & yleeilsest 8isel t88lemineql juhtunud cikliga vedelal kruusateel ylekaela-lendamisest kange & v2sinud. Seep2rast hoopis kirjeldan seda, mis meie aias toimub ilma minuta.

Hetkel tegelevad taimed talvex valmistumisega - juunis-juulis kasvanud v6rsed puituvad, viljad valmivad, et enne talve j6uax seeme mulda. Till pruunistub, ilmselt p6ua t6ttu ei tule tal (teistelgi rohttaimedel) eriti seemneid. Yleval aias on muru 3 n2dalat tagasi niidetud, aga qivas kasv seisab. Sajandivanustel pirnipuudel varisevad viljad. V2ixem puu kannab yliv2ixeid kivik6vu haigeid vilju, aga suurema viljad on v2ixusest hoolimata ysna s88davad & kompotix tehtavad. Ka 6unapuu-raugad kannavad sel aastal suht h2sti. & lillepeenardel tuleb 2ra6icenud rukkililli &t suviqid v2lja kitqma hakata. Tokkrooside, talijorjenite &t varred pygada. Kohe j6uab k2tte sygisene (muidu septembri-)istutusaeg, sest on n2ha, et taimed on toitained 2ra kogunud & palavus tykib nende elu segi l88ma - v6ib j2lle juhtuda nagu eelmisel aastal, q paljud taimed sygisel uut kasvu alustasid. Mul on tarvis ymber kolida qmaasikad, mitmed p2evakybarad-siilikybarad, tokkroosid, paar noort elul6nga. Eelmistel aastatel puhta maa puudusel suvaliselt kokq istutatud taimed on suuremax kasvanud, m6ni m2gil6ngaseemik & roosip66sas kohe p2ris myrakax, & tahavad nyyd ruumi.

Sygisex saavad suurex suvised loomapojad & lapsed l2hevad aeda-kooli. Meie lapsed igatahes on k6igist kevadistest riietest v2lja kasvanud.

& j2lle - vihma tarvis. Poolest juulist valiceb meil p6ud. Veetarbimisel on reziim 25 - k6ik kanalisacioonivesi l2heb taimedele. Muru t2iendav kylvamine samuti lykqb edasi, vihma ootama.

& k6ige yle h6ljub Issanda & Maaema hingusena pydela Ulila-Elva tee kruusatolmu hele pilv.

6htutaevas

Niimoodi n2eme loodesse loojuvat p2ikest augustis. Imelised v2rvid, mida kannavad ette eri qju & pinnalaotusega pilvekesed. Asja v22ristavad l2bipaistvad okaspuuladvad.

Yhes6naga - j2rjekordne palav, vihmata p2ev on l2bi saanud, 6ied on sulgunud. Maa asub kannatamatult kastet ootama, rohutircud saevad usinasti. Vasaqt k2tt asuv tundmatu suve6unapuu annab juba h2id suuri 6unu. Mulle tundub, et ka 6unad l6hnavad 6htul tugevamalt q p2eval:)

N2dalavahetusel piinasin veidi Abikaasat Tartu puukoolide kylastamisega. Oscin tema (puukooli asemel veedax selle aja & rahasumma toidupoe 6lleriiulis) r66mustamisex m6ned punaselehelised qkerpuud & lehise, samuti on arooniad istutamata: Qna taimede istutamisel j2lgin Q faase & Pauxonite kylvikalendrit, siis ootasin j2lle 2ra noore q, et Kaarnaparki t2iendama asuda. See t2hendab, homme. Homme ma t88le ei l2he. L2hen 6htul 11 ajal, sel n2dalal teen 4 88vahetust selle mehe eest, kes oma k2e 2ra l6hqs. Ega inimene massina vastu saa (Kivir2hk) Et, 88sel trykin autoklaase & teenin raha, p2eval tegelen kodu & aiaga. Q m6istlik:)! ainult -teooria on ilus, proovime p2riselus j2rgi.

Homme teeme taimedest ka pilti!

Toompihlakas, k2rme talutydruk

Lugupeetavad heki- & muidu puude s6brad! Toompihlakas on rammusas p2rismullas kiire kasvuga, nagu iga teinegi meie maa p6liselanik-taim. Q ta on nii paari meetri k6rgune & paari-kolme haruga, siis on tal juba kange isu 6iceda & kylvata (nagu toomingal, t.p. sugulasel). Mina t6in V6rumaalt kevadel 10kond juurev6susid, millest enamus olid v2ixed, aga need, mis olid nii meeter millegagi, alustasid kaceid 6itega. T6si kyll, hiljem nad avastasid, et noorest peast tuleb juurduda & kasvatada kehamassi, et tuleval aastal ka marjad kypsex j6uax kasvatada. Ex nad veel paar suve kosuvad, aga q ma enam yle vaatama ei kyyni, siis on 6isi-vilju oodata.
T2nud aroonia &t lad. k. nimede eest! Loomuliqlt olen nendega aiaraamatute kaudu tuttav, segaduse ainsax p6hjusex on minu hajameelsex kippuv m6istus. Et aiandusega syvenenumalt & t6husamalt tegelda, on ylimalt kasulik taimi & nende systemaatikat tunda. Imetlen aiandusrahvast, kes oskavad suvalisest aiaelaniqst pikalt 6 & p6hjaliqlt k6nelda, jutust stiilis /see siin on roosade 6itega p66sas, kevadel l2heb lehte, sygisel on peen pudi kyljes, & lehed qqvad maha/ j22b ikka ilgelt v2hex. Taime nimi teeb teid s6pradex, sealt edasi oskad talle juba paremaid elutingimusi & sobivaid kaaslasi leida.

Juhan & tema mustad mammud

T2na esitleme toompihlakat. See oli minu lapsep6lve lemmikmari, kannatamatult oodatud & alati jube2kki kypsex saanud. S6strad & tikrid olid hapud, maasikad mecas & maru v2ixed. Toompihlakas aga oli kohe 6ueservas, vanal Kaarna Leol istutatud hoovi piirama. Magusaid, mahedaid marju hyyti meil leivamarjadex, p2risnime ei teadnud keegi. Kasvas teine taevak6rgusex & ainult vana vankri pealt kyyndis marju s88ma.
Qna toompihlakas on kiire kasvuga suht k6rge p66sas, on ta hea tuulepyydjate tegemisex. Olen V6rumaalt juurev6susid toonud, et aeda mitmekesistada. Marjaqltuurina m6ttetu, sest kypsed marjad syyaxe ruttu (sulised s6brad & nende ussikestest s6brad), ka pole marjade l22ge & lahja koostise t6ttu m6tet hoidiseid teha. Kyll on toompihlakal 1 kange sugulane - aroonia. Ka ammu igacetud aiataim, nyyd siis kohal, pakqdes huvitavat m6tteainet. ---------------------------------------------

Arooniate liikidega on nii, et ladina keeles k6lab yx neist Aronia melanocarpa, aga eesti keeles tume aroonia. Juhani puukool myyb sellist p66sast hekitaimena. Olen ka m6ned ostnud, sest igasugune aroonia on tore p66sas. Aga. On veel ka must aroonia, mille lad. k. nimi mulle meelde ei tule, sellel on qltuursordid nt Viking & Karhum2ki. A. melanocarpa pole qltuuraroonia nimi kindlasti, vist:) Taimed tundusid ka l2hemal uurimisel erinevad olevat Aga ex tulevatel aastatel saab t2psemalt v6rrelda:) ...................................................................................................


Eelpool qlgenud arutluse tulemusena j6udsin j2reldusele, et tume aroonia & must aroonia on erinevad taimed. Ainult - mix nende nimed segadusttekitavalt sarnased on? Lugupeetav taimenimekomisjon on ikka p2ris lahedaid nimesid k2iq lasknud, aga m6nikord on segadust rohkem q vaja.

T2na k2isime perega poodimas, muuhulgas astusime l2bi juba mainit Juhani juurest, qs olid myygis ysna suurex kasvanud tumedad arooniad. 100 eegu eest sain 3 tk. Siis vaatasin veidi veel suvelilli & - ruttu koju oma armsa aiakese juurde, 2ra hirmsast rahateenimise asutusest, qs tehaxe taimvidinaid koledatele taimepiinajatele, kes istutavad armsa k22buskadaka v6i roosi, 6unapuukeset k6nelemata, oce kinnisvarakombainist tulnud krundi ehitusprahist koosnevasse surnud pinnasesse. Meil aga on mullast tehtud maa, t6eline & ainus aiamaterjal. Elagu p2ris muld!

prygi meie kodudes

Ma ei oska t88tavaid linke teha, aga justnimetet blogis on viide PM artiklile, milles kirjeldataxe Vesuuvi vulkaani prygi t2is vedamist. Inimesed on t2iega segased! Tekitage v2hem r2mpsu, ongi k6ik.

kaarnalill: vihmatrummid & k6duteadus

kaarnalill: vihmatrummid & k6duteadus
http://margariin.blogspot.com

murum2ngud

Jätqb muru-teemaline nutt & hala:) Selle kirje algusex on pilt k.a. m2rcist, v6etud krundi jala all n2cuvast allservast. L2hemal v6ib n2ha botaanilisi yxikasju valicevast taimkattest, millega tuleb tasase pinna nimel veel m6ni aeg v6idelda, nimelt - qnagise p6llu asukad k6rged k6rrelised. Sygavad r88pad j22vad kilemajast allpool ylej22nud krundi ulatuses, siin all on meil pool hektarit. Maja taga aga pole meie, vaid yle tee naabri suured puud. Siinkohal on just alustet hoovi tegemine eimillestki, seda kohe ka kirjeldan:)

Armas Lillekasvataja & teised halja 6ue omaniqd! T2nud kaasa tundmast! Meie aias on palju umbrohtu & pidevalt tekkivaid m2ttaid, mida auqde tasandamisex pista, v2ga m6istlik & looduslik t88v6te. Meil aga on maja ees sireliheki taga ajalooline kylavahetee, mille kolhosniqd kinni ehitasid, teease on loomuliqlt kyllaltki lohuline, selle t2itex olen, et hoovi v2hem-aukliqx teha, k2rut2ite kaupa elumaja p6randate alt savist t2itepinnast vedanud (Vundament peab olema tuulutatav, aga keegi loll on osad kambrid mulda t2is ajada lasknud). 2 suvega on murukylv uxe ees & ylal-aias juba talutava ilmega. Yle vana tee aga tuleb k8striherra majanduspool, millest edasi p6llumaa. S22l (pildi peal siis siinpool) aga on pilt palju kohutavam. Majandushoonete viimastel eluaastatel peeti neis loomi, s6ideti traktoritega &. M2rgadel aastaaegadel aga songiti traktoritega kohati poole meetri sygavused pikad & rohkearvulised r88pad. Q me kevadel hakkasime ainsat korralikq tyhja k6rvalhoonevundamenti v2lja kaevama, siis sai neid l2hemalasuvaid t2idetud ainega, mis j2i kaevamisest yle - nimelt tegu saviseintega lauda j22nustega. Qna hoone oli juba papa ajal (1973-75) lagunenud & ilmselt katuseta, siis joodiknaabrite tekitet tulekahjudest & seega kivide l6henemisest see vundament p22ses. Yhes6naga, krundi majapoolsem osa on enam-v2hem, teispool hoovi p2rast kevadist hullu t2itmist oli v6imalik kylvata m6nekymnele ruutmeetrile muru & istutada suve6unapuid & marjap66said (servax must aroonia"Karhumäki", s6strad & qltuurvaarikad edasi), aga yldpilt on nii hull, et ilma sahata tasandada ei ole m6ttekas. Nii jube, et lattniidukit tirid kraavidest yles-alla, selle oma veoj6ust ei piisa auqdes ronimisex. Endine p6llumaa kasvatab nii rammusat p6lluheina, et muruniidukid surevad sellel, nn. heinat88dex ongi lattniiduk. .....................................................................................

Vana s6branna keska-ajast aga k2is kylas & pani minugi m6nulema m6tte juures, et mitte v2ga paljude aastate p2rast on juba istutet aiaasukad juba suured, annavad vilju, marju & varju. Qna just asusin riigit88le, siis nyyd on aia rajamist v6imalik t6hustada, rahaliselt. Ehk isegi sahk tellida, et songerdatud p6llumaast teha veelgi suurem lopsakas aed ymber hoonete. M6nest sireliraugast & putukate n2ritud toomingatest mulle isikliqlt ei piisa:) Tartu puukoolid ootavad!

plaanid head

Eelmise suve juulipilt . Ronisin katusele 6htutaevast & -maad pildistama. Siin on majast p6hjakaarde j22v kaev & lamav l6ukoerake, rajamisel m2giaia 2. osa, hiljaaegu h6rendatud sirelid, mille kyljest pesun88rid varsti puuqri taha kolivad. Keldriase on veel loomuliqlt mecastatud. Peagi kylvan muru & lisan ilutaimi. Hetkel aga tossab grill, sest minu lgp abikaasa armastab praeliha. Veidi kaugemal aga paistab kylatee, mis viib Elva-Ulila maanteele, midakaudu saab Tartu-Viljandi magistraalile. Aga kerime nyyd kella aasta jao edasi.........................................................................................

T2na k2isin uuel t88kohal Elva autoklaasitehases, qs hakati minust tegema trykkimisasjapulka automaatikat juhtima (vt jutublogi /kaarnakiri/). P2ev l2bi asjatasin jala peal t88ruumis, aga nyyd hakkab v2sikas j2rele andma & m6tlemisv6ime taastuma. Qna nyyd koduste, ka aia-asjade jaox aega palju v2hemax j22b, siis nyyd tuleb tegucemist t6hustama & t8id v2hem h6ivatud pereliikmetele jagama hakata.

Vaatan tagasi 3 eelmise suve t88dele. Istutasin hekijuppe, viljapuid & lilli, esimesed jaotused on nyyd paigas. Rahapuudusel on edasi lykqnud piirdeaia tegemine majale, pinnase tasandamine, sisses6idutee & hoovipinnase ehitamine, loomuliqlt suuremad t88d elumaja juures. Suur takistus on segumasina puudumine, ilma selleta on myyrit88d v6imatud. &ne. ne. Ex ka ilu- & viljapuid saab enama raha eest rohkem osta.

Hea on kodust v2ljas k2ia, v2rskendav. Kogu aeg v2hen6udliqlt paigal istudes harjud oma koduse korratusega 2ra, hakkad seda normixki pidama, et mitte 8elda kohustusliqx (vt j2lle kaarnakiri). Aga hakkajad inimesed on kodu- & aiav2rgist qnsti arendanud & kaunis keskkonnas viibida on parim puhqs. Nii et sedakorda, nii ylehomme v6tan j2lle maja ees segaselt sirguvaid sireleid korraldada, millex langetan viimased 7-meetrised m2danevad raugad, eelmistel suvedel alustet j2rk-j2rgult noorendamine on tarvis l6petada. Nyyd on j2relkasv ka olemas. Siis saab l2pp2riservalt mitmemiljonivaateid nautida, p2ixeloojanguid & udu:) natuke k22rit8id ehk &.

Loomuliqlt pole see k6ik!

t2nud, t2nud

Meile tuli kylla Iirimaa. S22l elu vaatamas, sh t88l k2iv klassi6de tuli kylla, & koos temaga kogu p2eva & 88 kestev vihm. Sellist asja pole meie siin n2inud:) Inga ytles, et Dublinis on selline ilm kogu aeg, k6ik kannavad qmmiqid & tormijopesid. Aga meil pole sellist ilma qnagi, k6ik kannavad maikasid &m rannariideid:) seega: V6sivere on Eestimaa Riviera!

Mitu p2eva olime kodust 2ra V6rumaal (Varstu v, Sool2tte) Viinatynnyl kyttepuid tegemas. Minul puudub mecakava, aga maaparanduse peakraav on leppa-paju t2is kasvanud, samas on kobraste n2ritud-langetatud puud koormate kaupa ysna mitmel hektaril laiali. Selle koristamine on h2davajalik, et kobraste risu & mitmed tammid maaparanduse peakraavil ylej22nud meca & raba hukka ei ajax. Tegime kyttepuid neist, aga r6huv enamus j2i ikkagi maha, kobraste h2vitust88 on niiv6rd tohutu. Kraavid & seega ka mec on vee all, puud m2danevad jala peal. Pildid on m2rcist, aga peale m6ne rohelise lehe pole s22l midagi teisiti. K2in vahest kopratamme lahti kaevamas, aga nad, qrjad loomad, parandavad j2lle 2ra. Minu vanemad, kes s22l kohap22l elavad, ei tee oma k2ega aga midagi, q just keegi t2htis ametiisik k2sq ei anna. Vend veedab oma vaba aja sygavas alkoholijoobes, ei tule ise meca ega muidu appi. Mis teha, passiivsus eluviisix. Riiklik alkoholipoliitika & l2bulembene massiqltuur:(

Kahju, et pole v2gevamat tehnikat. Ex maa, mis Viinatynnyl, ka meil kodus, tahab yle pikkade v22rkohtlemise-aastate kordategemist. J6uluvana, too 1 v2ike traktor!

t2iendused pildile

Vaatasin pilti suuremalt, & n2gin: eelmisel kevadel polnud veel noort hekki kapsaaiast 2-3 meetrit & tee 22res meie aia eraldamisex, ei n2e mitut noort puud, majaesised sirelid inimesek6rgusex noorendamata, kaevu ymber kibuvicad alles, praegu on nonde asemel muru m6nede tuulekaice-elupuudega, pildil ka osa aknaid ette panemata. Muutumism2ng j2tqb!

taluaiad

Tere, vanad aiad. T2na r22kisime teist kyllatulnud vana s6brannaga, kellel ka v6rumaal synnikodu, aga kyllatuleva lapse seisus. Tema tuli linnakorterist puhkama & m6nu tundma maa6hust, taimedest, viljapuudest, k6igest. Muuhulgas oligi juttu ka taluaedadest, millest minul on v2he etteqjutust, sest lapsena & ka hiljem pole ma qigi palju aedades kylas k2ia saanud. Meil endil on aint 4 vana viljapuud oma viimseid 6unu-pirne kasvatamas, keisriherra-aegsed pirnipuud on juba seest tyhjax m2dand m6lemad, samas uued Miku & Pepi on juba hoogu v6tmas. 6unapuudega on lugu parem, need on ilmselt wabariigiaegsed & kannavad veel aastaid, aga noori 6unapuid olen hoolsasti juurde pannud. Uutest 6 tali6una Sputnik, Lobo, Karxi renett &t, 4 suvesorti Marcipan, Valge Klaar, Tallinna pirn6un, Maike & m6ned p2ris tundmatud 6unapuud peax meid h2sti teenima. P6hiliselt eelmisel aastal istutatud puukesed ei kanna veel, aga ehk tuleval aastal saab juba maicta. No luuviljalistest ei r22gi t2na, need on talumajanduses kogu aeg suht v2ixe t2hcusega olnud oma vastupidamatuse p2rast ilmale & haigustele..............................................................................

Pildil maja tagakylg k8striaegse puuviljaaiaga, mai 2006. Eesservas on n2ha naabermaja kapsapeenar. Hekitaimed on veel v2ga v2ixed; madalad kollased & 1 k6rgem punane tikker on siin hooldamata-l6ikamata. T2nase seisuga on puuviljaaias juures rabarber, m6ned uued marjap66sad, pirn & 4 tali6unapuud. Vanade 6unakate juurde istutasin p6hja-edelatuulte varjux elupuid, sest vana viljapuu asemele noort istutada ei saa v2ga pikka aega. & sellised madalad on puukesed veel mitu aastat:( sest kolhosnik armastas kyll syya & varju, aga ise ei istutanud muhvigi. Rohkem aednikke maale!

lumivalgeke & geenitehnika

Alati on inimesi, kes tehases v6i kaevanduses rygamise asemel tegelevad millegi imeliqga. Tundmatu aednik on aretanud imeilusa h2rjasilma, mis kasvab meetrik6rgusex, 6iceb suve jooxul 2 korda, q p2rast 1. 6icemist pygada. Suured t2nud qnagistele tundmatutele aiageeniustele, kes meile palju ilusaid taimi on meisterdanud! Ehk on minulgi tulevastele p6lvedele midagi aretada:) Erilist m6nu paqb mulle just pysiqte seemnepaljundus, siin esineva yllatusmomendi p2rast. Olen kacetanud juba mainitud h2rjasilma, hostade (putukad s6id 54st seemiqst sel kevadel enamuse 2ra), erinevate hekitaimede (viirpuu, sirel, kibuvic), pargirooside (Tartu bot.aiast tundmatud), okaspuude, elul6ngade, viljapuude & marjap66sastega natuke ka. P6nev! Aga kindlasti on veel palju avastada agrotehnika & muu taimede m6nusat elu puutuvas. J6udu meile k6igile, kes me juba veebruaris palaviqliselt kylvama asume, aga juulis seisame konnkylma fakti ees, et oih - taimed ei mahu peenrale 2ra:) & aasta p2rast tuleb hakata rajama puukoolikest:)

vihmatrummid & k6duteadus

Qna eelmised 2 suve on olnud Elva, Ulila, sh ka meie V6sivere kandi jaox v2ga p6uased, siis k2esolev suvi on t6eliselt uuenduslik. Kevad oli kogu meie suurel kodumaal veevaba, aga juuni teisest poolest alates on ikka sahmakaid tulnud. Mix ma nii vihma ootan? ..................................................................
Et mitte niipalju aeda kasta, on esimene vastus. Sellest tuleneb ka teine - kastmisvesi, mis qivama kippuvate kaevudega maal on juba pesumasinast v6i valamust tulnud, sisaldab kyll palju toitaineid, samas ka m6nev6rra n8.seedimatuid kemikaale, nii et taimede l2heduses olevate, muust maast r22kimata, mikroorganismide &t mullategijate t88 aeglustub v6i seisqb. Olen katteviljeluse pooldaja, muruniidupudi riisume ikka noortele puudele &t taimedele toidux, aga q pole vett, mis elustab v2ixed mullategijad, siis ei teki ka rammusat k6dukorda nimetet puude toidux. R22kimata kompostitegemisest, mis samuti p6ua ajal ei t88ta - eelmise 3 suve jooxul tekkinud taimsed j22nused, mis on kyll mullaga kihitatud, on suures osas kypsemata, nii tuleb ette v6tta ymberkaevamine, sest taimevarte & savise mulla segu pole 6ige kompost. ...................................................................................
Tarvitatud veest veel - igayhte, mitte ainult meid, peax m6tlema panema asjaolu, et meie tarvitatud vesi jooxeb ju qskile maa sisse tagasi. & kraanikausist alla kallatud myrgiseid kodupoleerimise-tehnikapesemise kemikaale ei lahusta kahjututex moleqlidex mitte yxki settekaev ega puhastusseade, need l2hevad edasi ringlusse & j22vad meie sekka, kas kogumispunktidesse, pinnasesse (& sealt joogi- & pesuvette) & l6ppkokqv6ttes meisse & meie lastesse. Inimese qnstlikest ainetest l2biimbumise tagaj2rjed aga on ettearvamatud, sest viimased paarkymmend aastat n8. abistava keemia keskel elamist ei ole meile veel mingeid teadmisi andnud, pole keegi eriti uurinud kah. Teadlased aga on kemikaalide tootjate poolt vaikima sunnitud. Siinkohal olex ere n2ide meie bioplastitootmise-projekt, millest m6ne aasta eest palju juttu oli, aga 2kki saabus vaiqs. Elagu nafta! .........................................................................
Pessimismix on kyllalt p6hjust, aga maailma parandamist alustama peab yxkord ikka. Niisiis alustasin iseendast & oma perest. Et mida me p66sa alla kallame, seda ka joome. Kahjux aga on meie kaevust nii 25 meetri kaugusel asuv tiik ikka veel naabrite myrgist prygi, sh eterniiti t2is :( ..........................................................................................................
T2nase posti teema oli vesi. Puhast vett meile & meie aedadele!

kirju-mirju

N2ha on v2ike peenraroos Scherzo, ainus heledam, 2-v2rviline muidu tumedamate pisema6ieliste punaste rooside hulgas. Pildil nii v22rikas lill on tegeliqlt v2gagi vallatult k2har & pojengisarnane muidu. See lause peax olema k6igi taoliste rooside etiketil, ytleb minu kogemus:) nyyd tegin ise taolise reklaampildi:)

Ehk olex vahel hea endale moraali lugeda: esimene etteheide puudutab pildit88tlustarkvara puudulikq tundmist, eriti q olex vaja valmis pilti v2hemax pakkida, teine kivike aga k2ib iga algaja aedniq kapsaaeda. 3-4 suve tagasi, q aias suurt midagi ei kasvanud, oli p2ris tore aiapoodides & puukoolides ringi vaadata, soodusmyykidest taimi kokq osta, seda enam, et plac oli siin t2iesti tyhi. Praegu tuleb m6elda aga sellele, et millise mulje j2tab aed tervikliq kamakana. Kas teised vaatajad ikka n2evad iga kirju taime taga minu/istutaja kogumiskirge? Qna minu peenrad yheski taimkonnas, ei m2giaiakesena, pysiq-, roosipeenranagi ei anna v2lja kollexioonaia m66tmeid, qs kirju yldpildi seletusex ongi teatud taimede kogumine, siis tuleb aiaasukaid valida nagu riideesemeid - olemasolevatega sobituma. Tagasihoidliq ugri v2ike koduaed:)

huvitavat kraami kaubakettidest

T2na oli pesup2ev, aga qna meil pole kanalisaciooni, siis kogu tarvitatud vesi jooxeb v2lja suurde seguvanni, millest edasi see l2heb aia kastmisex. Eelmise suve p6ua ajal p22scin niimoodi v2rskelt istutatud hekitaimed, mida tuli nii 2x n2dalas ikka kasta. T2nagi siis kasutasin pesup2eva ka aiakastmisp2evana. Vett tassisin uutele tikrip66sastele, viirpuuseemiqtele, pysililledele majast ylevalpool asuvas aiaosas (maja asub kallaql, krundi ylaosas). Allapoole on ysna tyytu tassida, kymneid meetreid, aga s22lpool olev tiik on naabritel myrgist prygi t2is tassitud (vt kaarnakiri-nimel. blogi, silt: v6sivere) & ligip22smatu. Muide, kastmisest tunnevad k6ik lapsed (2,4 & 9 a) suurt r66mu. 4-ne pojakene tassis 5l kastekannuga vett vanale 6unapuule, mille all oleva mutiaugu kaudu siis puu juua sai:) vanal haigel pirnipuul aga on lausa 2 jootmisauq:)
Pealkirjas on m2rgit t2htis teema - taimede hankimine kaubandusest juhul, q tuttavate aiad on ammendet, samuti osutub sealt poodimise m6nu. Meile k6ige l2hem aiakraami sisaldav pood Tartus on Ehitusservice aiaosakond, qst p2rineb ysnagi mitu marjap66sast, uuemad tikri- & punases6strasordid. Siis tulevad Tartu Puukool & Juhani puukool, mille valiqd pole just hiiglasuured ega uuene pidevalt, aga paqvad siiski j2lle & j2lle m6ne yllatava taimeliigi/sordi. Ilutaimi olen suht v2he ostnud, sest meie kinnisvara erip2rade t6ttu on k6ige enam vaja okkalisi, kiirekasvulisi hekitaimi & viljapuid-p66said. K-Rautakesko aianurgas leidub odavaid pysiqid & viljapuid, samuti ilupuude valik erineb veidi Ehitusservice aiapoest. Kahjux pole ma sel suvel K-Rauda j6udnud, meeles on sealt eelmisel sygisel leitud viinapuu Rembrandt, samas q teised aiapoed paqvad ainult 4 meie maa sorti, mis mul juba on.
Aga mais oli t6elisex yllatusex Maxima toidu- & esmatarbekaubakett - seal tulid siis myyki Poola odavad roosiistiqd, paljasjuured. Valik & kvaliteet olid yllatavalt head, samas hind - 25 eek - samuti. Juunis myydi neid juba 20-ga. Oli igat v2rvi & igat tyypi roose, sai ka t2iendet oma aeda paari peenra-, paari roniroosigagi. Muidugi probleem, et paljasjuurne taim esimene aasta tegeleb p6hiliselt kosumisega, aga peenraroos Queen of England (6rnroosa t2idis6is) juba t88tab uhkesti:) & 2 Maxima roniroosi on ilusaid v6rseid kasvatamas, enne kylmi j6uavad nad 6iceda kyll.
Suure fuxia-armastajana j22n igavesti kylastama Jardini aiandit, lisax teisele hea suvelillevaliqga Juhanile. Jardin j22b M2rjale, meie Tartu-teekonnal 1 km enne linnapiiri. Fuxia on tore m6istatuslik, imeliselt mitmekihiliste, graaciliste 6itega p66sastaim kaugelt L6una-Ameerikast. Nyyd on s6brad hollandlased meie r66mux aretanud palju eriv2rvilisi sorte. Ega muu igap2evase k6rval jaxa uusi v6i haruldasi taimi mureceda, aga Juhanist leidsin juunis muuhulgas fuxia, 6ie kattelehed valged, sisu lilla tugevalt t2idet. Imeline!

Taimede lasteaed & muruhaige teod

Aasta tagasi valmis kerge varjualune kyttepuudele. Tokkroosid &t taimed kasvavad vana aida/lauda? vundamendil, mille kivid tulekahjus pragunesid, nii et asi oli kasutusk6lbmatu. Istutasin siis eelmisel suvel rammusale pinnasele (breznevi ajal elasid siin venevanakesed, kes pidasid k6nealuses hoones loomi) 4 viinapuud, Rondo, Zilga, Jubilei Novgoroda, Rembrandt. Talvitused nad h2sti. No & nyyd kasvavad seal k6ixugu soojalembesemad taimed, nagu erinevad maicetaimed, melon, lavaqrk, paar m2gil6nga. & oce loomuliqlt on seal hea kasvatada dekoratiivpuude (mari6unapuud, pargiroosid, paar liiki elul6ngu, okaspuidki) seemiqid. Oad, roosid, p2evalilled, sibulalised... mida k6ike veel paarikymnel m²-l kasvatada annab. Edaspidi tuleb nad k6ik lasteaiast p2ris taime-elu elama viia. Esiplaanil on veidi teeperve n2ha, & v2hemalt kantmeetrine maakivi, mis pole siin ainus:). Naaberkortermaja elaniqd ehitasid tee kinni, me s6idame maja juurde teiselt poolt yle p6llu, mis m66deti naabertalule meie maja seinast nii 2 meetri kauguseni. 2rastamine:( 2iapapa aga ei julgenud ymberm66tmist taotleda, nii s6idame ikka veel yle p6llu, nimetet tee aga moodustab lohkja hoovi.................................................................................

Pean juba 4ndat suve lootusrikast v6itlust jubeda n6gestes q-maastiqga, et sellest saax kena hoov. Eelmised suved qlusid mul krundi ylemise osa peale k2sicit88na, nyyd aga on tehnikat rohkem - lisandus trimmer, lattniiduki l6iketerad on songitud & prygi t2is loobitud maapinnal nyyd praktiliselt l2bi omadega. Inimesed naabermajadest, kes siin ilma loata m8llasid, on lisax traktoritega songimisele (roniti kevadel vett t2is pinnasele, loomuliqlt j22di kinni & siis songiti mitme traktoriga, et 1 k2tte saada) ka prygi loopinud, plekijuppe & traati, mis lattniidukil mitu hammast 2ra murdsid. Mark parandas kyll, aga iga asi l6pux qlub 2ra. Ah et mix me maad tasasex ei lykka? Tehnikat tellida on j6le kallis r66m, aga mul on 2 majapidamist k6bida. Nii teeme ise natukesekaupa. Puuviljaaia maad sai t2idet, nyyd olen muru juurde kylvanud & pidevalt niitnud ka & pilt l2heb j2rjest r66msamax....................................................

Ikkagi tunnen puudust korraliqlt planeeritud hoonetega, tasasest koduhoovist suurte puudega. Meil nimelt pole mitte midagi sellist - oce maja eest l2x varem kylavahetee, akende all aga, majast 6-7 meetrit, on sirelihekk, mis vajab veel palju saet8id. Yle tee olnud vanad k8stri v6i koolmeistri k6rvalhooned aga p6letati 10kond aastat tagasi maha. Oleme juba kyttepuude jaox varjualuse teinud, auto ootab ka oma tuba, vundament sai kevadel v2lja kaevatud. Puid aga tuleb veel istutada, et hoov p6hjakaarest kinni olex. Veel puid, & veel muru.

Justnagu vahast iludused, maicekas ymbruses

Erakorcelt soe suvealgus on meelitanud k6ik liiliad vara 6icema. Asiaatidel on juba 6ied varisenud, trompet- & tiigerliiliad aga hiilgavad t2ies ilus. Eelmisel kevadel nautisin Aias6bra kataloogist nende pilte, nyyd on tellitud taimed juba head tuttavad. Lapsep6lvekodus oli lillepeenral 1 oranz tundmatu liilia, mis praegusex on vist kyll surnud. Mammil pole eriti silma iluaia jaox, tema on kartuliusq & liilia oli vanade Kaarnate ajast. Aga k6igi aegade maanaiste aux kasvab ka minu aias oranz liilia. ...................................

Kahjux t2na mycus p2ev l2bi 2s naabermajapidamises (vana probleem tigedate rullnokkade & passivse kodanikonnaga) l2bitungiv tymakas, seet6ttu tegin toas h2davajalikke t8id - panin tillivarusid sygavkylma:) Pysiqtepeenra kohal oli eelmisel aastal kilemaja, mis tilli t2is kasvas. Till aga on v6imas isekylvaja, me ei j6udnud 2ra syya, qpalju juurde kasvas. Nyyd aga on roos Flammentanzu seemiqd, j6uline elul6ng, mitu p2evaliiliat & teisigi h2vimisohus & seega tuligi hakata ocustavalt kacepeenart puhastama. Ex muu kodumajapidamine & jaanip2evaj2rgne n2dal V6rumaal kinnisvara hooldamist on hulga lillekestega tegelemise aega vahelt 2ra v6tnud & viimased vihmased n2dalad on ka oma panuse v6imsasse tilli- & umbrohukasvu pannud. .................................................

Aga pea tuleb j2lle karm talv. Seega tuleb varuda armsalt p2ixelt j6udu & jumet. Annan aga p6nxidele huvitavate tegevuste soovitused ette, siis p2evitused selga, mp3 p2he & aeda! Tagane, qri till!

kevade m2lestusex

Meie aias polnud alguses v2ixeid lillekesi ylce. T2nase seisuga olen istutanud oma 60 liiki & sorti tavalisemat sibullille, t2na skoorib krooqs, & m2e ocas heas mullas on nad k6ik r66msad kasvajad. 9-ne tytar on neist yle ootuste h2id pilte teinud, ytleb qnstniq erialakretinism:) endal qlus kevad igasugu lammutuse & ehituse peale 2ra, ei yhtki kevadepilti taimedest.

torkivad pulgad &ms

K2esolev pilt taaslavastab meie esimese suve olusid. Armsast kodust polnud juttugi. Sellel pildil aga on 2iapapa kelder, mis ka maha p6letati. Selle aasta aprillis v6cin mitukymmend m² inimk6rgust koerkibuvica maha, seej2rel koristasin ka need palgid & pulgad, 2 p2eva t88. Muide, konstruxioon on 2iapapal raudtee r88palatist keevitet. Siin on v6sa juba l6igatud, aga keldriehitise j22nused veel omal kohal.

konkreecelt rohelisex

Lugesin t2na palju v2lismaa aiablogisid, oli nii tore. Ka mitu meie tydruqte aiablogi on aeg-ajalt kylastamist v22rt. Kuna tunnen, et teistele n2idata p2rast 3 aiahooaega juba midagi on, siis hakkab aga peale. -
Mai l6pus 2004 kolisime Tartu linnast minema. Lasteaedu polnud, oma elamispinda polnud, tudengi v2rk, kangastelgi ega kymneid toataimi, lapsigi qskile mahutada yyrikates polnud. Selgus aga, et 2iapapal seisis Puhja vallas terve suur maja. Tyhi, koledasti ryystatud, k6rvalhooned hiljuti maha p6letatud, ahjud v2lja l6hutud, & aeda, ei lilli ega viljapuid ka polnud, aga see-eest meie oma. Auv22rne nii 150 aastane V6sivere vana vallakoolimaja, mille 2i ostis 1973-l ENSV-lt. Decembris vormistasime meie omandisse & mais kolisime sisse. Algul probleemid poolasociaalsete naabritega, kes meie vara ise kasutama olid harjunud, puudus kaev, mis oli 2rastamiste ajal naabritele vusserdatud & nyyd prygi t2is pillutud, maha v6etud eitea kelle poolt elekter, krunt prygi t2is tassitud, vohasid k6rged pysiumbrohud. -----------------------------------------
Olukorraga tutvudes tundus, et m6istlik on kohapeal teguceda, odavam q linnast, 16 km, yyrikorterist k2ies, siis ka ei ryystata. Midagi. N6udsime elektri tagasi, kaevasime ise kaevu. Muudest hirmsa suurtest ehitust88dest ei k6nelegi. Ehitamine on v2ga kallihinnaline tegevus, aga lastehoolduspuhqst veetes (pereelu tuleb ju ka elada, egas 50selt saa lastega alustada:)) olen avastanud kodukeskkonna qjundamise v6imalused. Maja ise ootab v2lisseinte vahetust & seega ei mingeid laimirohelisi seinu ega roosat magamistuba, aga minus elav aiafriik teguceb t2iega. Siiski oli minu esimene siinne aiat88 hoopis v6sat6rje & inimesek6rgustest umbheintest vabanemine. Ei mingeid lilli, hoopis niitmine, raiumine & siiski, 1 v2ike sibulapeenar.
Algus oli kole.