18 aprill 2020

Kulust tõuseb kaunitare

Tuulel on väga teravad hambad. Soojakraade ei ole palju ja nende väheste nautimiseks, teiste sõnadega õues hädavajalike tööde äratoimetamiseks tuleb kanda talveriietust. Ja valmis olla selleks, et hetkega kaob päike talvehallidesse ja musta kõhuga tormipilvedesse ja sa jooksed jäiste haavlite saju eest, tööriistad käes, nina peites. Väga äärmuslik kevade kohta.
Aga aastaringi õues elavad iludused ei lase ennast sellest häirida.
Toomingas, võsaylane, sinililled, kopsurohi, söödav kuslapuu ja veel mõnedki on kevade ära tundnud ja julgustavad mu tugeva lambavillast raudryy sisse peidetud sydant - jah, kevad on kohal ja lähebki soojemaks, mis see mõni väike rahe või tormike meile ikka teeb.






6 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Tulevad, tulevad need tublimad ja eks ikka kevad ka :)

Krissu ütles ...

Aga armsad ju need silmakesed ja ärkamised! Rõõmukilde ja tervist ikka Sulle sinna!

Marfa ütles ...

Kolmapäevast pidi soojaks minema. Ei jõua ära oodata, sest peenrad vajavad rohimist ja tahaks istutada ja üldse.
Eile käisin poodlemas ja vedasin lisaks kanakakale koju ka ühe punaste õitega kopsurohu ning tillukese epimeediumi. Tulevikus saab siis jagada ;)

mustkaaren ütles ...

Kohe pistavad agrikultuurid nina maast välja ja siis läheb aia- ehk taimemale lahti st ahelymberistutamine, nii mõndagi saab siis jagada. Ootame kannatamatult lubatud sooja.

Emmeliina ütles ...

loo pealkiri on nii lummav. Aitäh!

Futu ütles ...

Ehk on need külmad tuuled nüüd möödas. Tahaks nii loota. Eile oli päris ilus aiailm.