13 juuni 2019

Pärast äikest

Õhk on soe nagu supp ja taimed kõiguvad palavavõitu tuules joobnult. Kui te sel aastal olete ka usinasti rohinud, siis on paari sooja vihmarohke päevaga selle töö jäljed sootuks kadunud ja võimust võtnud legendaarse Oudolfi esteetika.

See teine vaade, mida ma eelmisel suvel juba muruplatsiks jõudsin pidada, sest põud ei lasknud millelgi vohama minna, sisaldab nyyd sooja vihma mõjul plahvatanud põllumeeste heinakultuuri, ja muruniitja asemel tegutsen seal võsalõikaja heinakettaga. Teatavasti olin murukasvu alguse ajal puugihammustustest tõbine ja põllumeeste pärandus jõudis ilmet võtta.

Aga elus on ka peenemad kultuurid. Nt must leeder Black Beauty laiutab, nagu oleks ämbri väetist saanud, ja õitseb tublisti.

Iirised ka.

Valge on Muhediku kaunis tundmatu, lilla siberi iiris, liik.

On muid naljategijaid ja iludusi ka, aeda hakkavad ilmuma värvid.

Lodjap-põisenelas "Aurea", harilik elupuu "Golden Anné", kärbes neitsikummelil.

Vanad roosid said kõvade äikesevihmahoogude käes kannatada, õied ja nupud on pruunikaks siloks muutunud, nemad tahavad paar päeva toibuda, siis lähen luuran nende eraelu ka.

2 kommentaari:

Futu ütles ...

Jah, suured värvilised põõsad on salajas seniajani mu lemmikud, aga kitsa aiaruumi tõttu pean leppima miniatuuridega. :)

algusestpeale ütles ...

Must leeder on väga kaunis, ja kindlasti lõhnab imeliselt.