14 juuli 2019

Seeni ei ole!


Sotsiaalmeedias jagatakse muudkui õnnelikke, säravaid ja kylluslikke seenelkäigupilte, kohtab puravikke, riisikaid ja palju, palju kukeseeni. Ma seetõttu mõni päev tagasi astusin lastega metsast läbi, leidsime ainult mustikaid. Täna tõsteti  jälle see teema ylesse ja tegime korraliku jalutussõidu metsaandide leidmiseks. Kuigi juuli on olnud vihmane, pole meie kandis seeni ollagi. Yksikuid tundmatuid seenekesi on, aga korilusest kõnelda ei saa. Aga seeeest leidsin täna jälle 3 ennenägematut metsaorhideed. Kasvavad rahumeelega maantee ääres kuusemetsa servas liivasemal pinnasel.
Aga mustikaid reisu lõpus ikka saime, klaasitäis per nägu.
Ja siis hakkas paduvihm.
Ja nyyd särab päike.
Seened, tulge ykskord juba välja.




13 juuli 2019

Väljavaated

Abikaasat tabas äkiline inspiratsioon. Ta teadis, et Kuldne Börs on imeline kasutatud ehituskola netiturg, sest mulle meeldib seal tuhnida. Täiesti ise otsis välja, leppis kokku ja tõime ära. Äratoomisest seinapanekuni kulus 3 päeva, seda tuleb nimetada asjade plahvatuslikuks arenguks. Krohv ja vana tapeet osutusid väga õudseteks... 
Köögi aken, samast allikast, kulgeb normaaltempos, st ootab kannatlikult oma järge. Aga kui on oodanud oma 1980-test, siis võib vabalt veel mõne päeva või nädala oodata. 
Dendroobiumid ja haruldased Lätist toodud lehtkaktused aga veel ei saa sanatooriumi, sest lehetäid.


30 juuni 2019

Jaanitänu

Siin on tagasihoidlik pildimeenutus  rõõmurohkest jaanipäevareisust Saarele. Ma ei nimeta isikuid, kohti ega tegusid, sest mobiilis on paha kirjutada. Aga sinises kleidis provvale saadan tulised tänukallid ja soovin, et tema tytar ei unustaks iial radu kitarride maailma.









25 juuni 2019

Meri ja kapsas






Suuriku pank Saaremaa lääneserval on minu elus kohatud esimene taoline alpinaarne võlumaa, mis tänu oma pinnasele ja kliimale on rammusast mandrimaast absoluutselt erinev. Imeline on ka asjaolu, et see pole enam väike inimese loodud aed, vaid kilomeetrite pikkune looduse imetegu.

23 juuni 2019

Meretagust asja

Sõitsime heade inimestega jaanipäevaks Saarele.
Väga suur saar on, siin leidub igasugust.
Soo-neiuvaip ja balti sõrmkäpp kasvavad tee ääres ja meri on malahhiitroheline.







13 juuni 2019

Pärast äikest

Õhk on soe nagu supp ja taimed kõiguvad palavavõitu tuules joobnult. Kui te sel aastal olete ka usinasti rohinud, siis on paari sooja vihmarohke päevaga selle töö jäljed sootuks kadunud ja võimust võtnud legendaarse Oudolfi esteetika.

See teine vaade, mida ma eelmisel suvel juba muruplatsiks jõudsin pidada, sest põud ei lasknud millelgi vohama minna, sisaldab nyyd sooja vihma mõjul plahvatanud põllumeeste heinakultuuri, ja muruniitja asemel tegutsen seal võsalõikaja heinakettaga. Teatavasti olin murukasvu alguse ajal puugihammustustest tõbine ja põllumeeste pärandus jõudis ilmet võtta.

Aga elus on ka peenemad kultuurid. Nt must leeder Black Beauty laiutab, nagu oleks ämbri väetist saanud, ja õitseb tublisti.

Iirised ka.

Valge on Muhediku kaunis tundmatu, lilla siberi iiris, liik.

On muid naljategijaid ja iludusi ka, aeda hakkavad ilmuma värvid.

Lodjap-põisenelas "Aurea", harilik elupuu "Golden Anné", kärbes neitsikummelil.

Vanad roosid said kõvade äikesevihmahoogude käes kannatada, õied ja nupud on pruunikaks siloks muutunud, nemad tahavad paar päeva toibuda, siis lähen luuran nende eraelu ka.

04 juuni 2019

Heki varjus

Enamasti on õhk hämarsinakas ja sahinaid täis, päikest on vähe ja vesi juuakse ka kähku ära. Soojaks läheb hiljem ja põdemine kestab kauem. Sõnajalgadel ongi veel kehvavõitu olla. Aga rodo "Rosy Lights" kogemata kombel ostetud 2 isendit yllatavad vaat sellise õitsmisega:

Ja Tsiili 2-st rodgersiast talvitusid mõlemad kenasti, unund nimega sort näitab, mis ta juba suudab:

Aitäh!


01 juuni 2019

Kaunimaid hetki

Täna oli botaanikaaias pysikupäev. Taimelaadast ei saanud ma kahjuks yhtki meenet ja haruldust kodus nunnutamiseks, sest ma EI TEADNUD, et mul pangaarvel raha on. Pea valutas sea moodi, jaksasingi ainult vanu tuttavaid aiavorme ja värve nautida, inimeste jaoks jätkus tähelepanu vähe. Aalujaid st teatud aiaplogijaid trehvasin siiski, nii tore, et nad on olemas, ma pole oma armastuses yksi 😁. Ja botaanikaaed hiilgas oma parimais värvides, sest rodod õitsesid.

Ma eelmisel suvel vist sinna ei jõudnudki, tiigikallas on imeliselt korda tehtud. Ja pojengid hakkavad kohe õitsema. Maksku nafta palju tahes, ma PEAN pojenge vaatama minema.

Seda aeda saab ainult armastada. Härdalt ja hullult.

30 mai 2019

Punaseks

Kes liiga kaua päikese käes vedeleb, matkab või kõplab, kõrbeb ära. Ihu hakkab kibedalt kipitama, võrsed lähevad pruunikaks või lausa punaseks. Aga mõnele sobib. Nt "Pissardii" seemikule

Hiidlaukudele, kes paljunevad nagu hullud, hoolimata näljastest putukatest

Miski jalakas, keda jumala eest jahedamasse kasvukohta panna ei või

Meyeri sirel, ilmselt "Palibin", on ka väga roosa ja rahul.

Kurekellad, paganased, on meil umbrohu eest, aga mõned ikka saavad armu ja kasvuluba. Suve alguses ju lilli vähe.

Aga mis koledused sirutuvad maa seest seal, kuhu mina tahtsin panna tyrgi ubasid, ja mis värvi on arma...15 a vana lehmasõnnik, sellest järgmine kord.

29 mai 2019

Mu vari

Mul ei ole just selgeim ja erksaim periood elus. Kole tundmatu tõbi on röövinud võime mõelda eredaid surematuid filosooflisi mõtteid, luua keerukaid abstraktsioone ja maalilisi luulekujundeid. Tegutsen hästiprogrammeeritud autopiloodil ja suudan isegi autoga sõita, aga vanaraua pukseerimine teeb juba vereringele kurja ja mootorsae käivitamine on enneolematult raske ja valus. Maailm mu ymber moodustab segaseid keeriseid ja entroopiaklimpe, mida ma siis käte ja jalgade võdinal eemale peletan, sest. 

See, kes talvel metsatöid tegi ja märtsis vana kyyni vundamendikivide pealt pehme pinnase ära vedas, pidi yks teine inimene olema. Praegu ma katsun võidelda umbrohtude ja kodumasinatega, teha lastele asjalikku nägu, vaadata, et vanemal pojal saaks kool lõpetatud ja kõik muud pere elajad oleks terved ja rõõmsad. Aga see ei tule kergelt. Selle kõige juures ma ei imesta, et meie koer on kuidagi imelikuks muutunud, käib mul taga, magab mu voodi all, mõnikord yritab viipekeeles suhelda ja aktiivselt, ikkagi inimesena pere elus osaleda. See on päris tore.

22 mai 2019

Jaanipäevaks kõrgeks

Mitu päeva kõrvetavat suveilma parandasid kyll mitte mu bussirehvide vahetusest jm tõbist eelarvet, aga tervist ja meeleolu. U 3 ndl tagasi põdesin karmi kuklakrampidega tõbe, mis terveks päevaks jalust maha võttis, pea valutas (aga uute prillide pärast valutab ja käib pea ringi juba yle kuu aja), miski tekitas koledaid mõtteid ja tegi mu mõneks ajaks hoopis teiseks inimeseks. Umbes eilsest tunnen ennast jälle inimesena, uskumatult erinev tunne on, aga 3-4-15-aasta tagust mind ei ole ja ei tule ka. Hää lugeja, ära mind Varbolas ega Rabarockis oota, sinna ei ole mul enam asja. Mis teha, inimene kulub.

Loodust see ei kõlguta, loodus sai täna meie kandis haruldaselt pika, välgu- ja veerohke äikese käes supelda ja mõnuleda. Mitu meetrit salatit, redist ja teisi ilu- ja tulutaimi ootasid januselt, sest laudavundamendi sees olev pinnas on kohutavalt kerge ja kiirelt kuivav kõdu ja turbapuru, mida põuaga ei jõua ära kasta. Ka nädal ilusat ilma tekitab sinna põua. Ja otse loomulikult kasvavad nõgesed. Nemad just eriti. Nii et jaanipäevaks ei kasva rohi mitte lihtsalt kõrgeks, vaid ylikõrgeks. Soojas vihmas kasvavad kõik, kes vähegi jaksavad, silmnähtavalt kiiresti. Ma jõudsin tabada veel viimase hetke, enne, kui taevasse sirutuvad rabarbrid viimase õhtupäikese varjavad ja troopilises sudus saab orienteeruda ainult öölindude karjete järgi.

18 mai 2019

Elulised kysimused

Ja neile äärmiselt nostradamuslikud ja väga vabalt tõlgendatavad vastused.

Valitsusse on ennenägematud tolad pääsenud. Paraku sellised, et ma mitme lapse emana, haigete toetaja ja eriti tytarde vanemana tunnen muret, millistesse hullustesse meie riik sihandsete tyyrmannide juhtimisel seilata kavatseb.