Vaiksemaid protsesse

Yks, mis on väga kaua kulgenud, on nt sajandi eest kaevat maaparanduskraavi tasaseks maaks tagasi tulemine, selle kõrvale istutatud kuuseheki aga on olematusesse saatnud valitsevad läänetuuled. Asemele on kasvanud võsa lepast, kirsipuudest, on hakanud tekkima ka pärnad, kased, vahtrad ja pajud, sest mõnikymmend meetrit kaugemal teises heki kyljes ja maja kõrval on just need puud. Ja see, mis tormi kukutatud puudest järele jäi, jäetigi maha vedelema. Kytteks lõigata ei anna sellest kindaidlõhkuvast torkivast poolmädand pudrust suurt midagi, komposti jaoks nagu liiga jäme, teen aga järjest filosoofilisi lõkkeõhtuid, kuni igivihmane november mu tuppa vangi paneb.



Kui päevane maailm on kadunud, tulevad taevatähed puude otsa kiikuma ja õunmyndi põõsas tundub hiiglaslik. Õnnelikud on need, kes roheka ja jäise öötaeva eest sooja urgu saavad pugeda.