13 juuli 2018

Leidsin

Lisaks kassitapule ja vesiheinale, vanarauale ja plastmassprahile kasvab siinmaal muudki värvilist.

Juuni teisel nädalal Juhani puukooli sibullillede allahindluselt ostetud korraliku portsu närvetunud sibulikud-mugulikud tõusevad, yksikud neist ka proovivad õitseda. Pildil esimene yllataja "Salmon Tiger".
Aga muidu on elu mustvalge.

07 juuli 2018

Ma naeratan

...kuigi mul tegelikult kõht valutab korralikult.
Ja päris s.tt on olla.
Varbad on natuke surnud ja pea on täis hallitavat saepuru,
Aga ma olen õppinud muhelema,
Vait olema.

Lõuad pidada ja edasi naeratada.


03 juuli 2018

Saunaeide võlukindad ja teisi muinasjutte

Elanud kord yks eit. Tal olnud lapsepõlvest saati nõrkus ja armastus puidu, ahjude, tule, suitsu ja muu säärase vastu. Kuna lapsepõlves ei oldud tema vastu kuigi lahked, läind ta suurde linna lõbunaiseks ja hobesevargaks õppima ja elanud pikad aastad majades, kus tuld tohtind ainult moodu pärast tillukestes kolletes ja lampide sees põletada, majad olnud väljast ja seest paksu värvi ja kipsist ersatskiviga kaetud. Ei mingit lõhnavat puitu, hõrku okaspuuplanku, imelist lepasuitsu. Kurb, aga kallihinnaline olnud see elu ja läinud palju aastaid kurja tapelust kaaskodanike ja hõimlastega, enne, kui eit saand notaariuse juures omaenda sauna paberid kinnitatud.
Yhel viimaseaja hommikul juhtunud, et seljavaluga sirakile visanud ja silma kinni lasknud vanainimene virgunud äkki suure kolina ja myrina peale. Esihoovi olnud ootamatult ilmunud suur veomassin ja kallanud tellitud mänguasjad otse sauna kõrvale maha. Eit pannud selga oma kauneimad suvehilbud, otsind palju imetegusid teind vanad nahast töökindad ja asunud aga mängima. Kyll olnud seal palju kyttepuud, kitarrikaelu, lillipõõsaste tugipulke ja muud ilusat.



Aga sellest, kuidas iga jumala nädal puhuv tormituul lõpuks sauna katuse ära lõhkund ja mis nyyd edasi saab, räägib yks teine lugu. Head und, mu väike sõber!

30 juuni 2018

Vana armastus

...Tuli ringiga tagasi. U 10 aastat tagasi tehtud akvaariumidest väiksem, 65-liitrine, milles lapsed vahelduva eduga loomkatseid tegid ja lõpuks tyytu asjanduse mulle sokutasid, on jälle korralikult töös ja seal on aset võtnud 8 punast ja kollast mõõksaba, 3 antsu ja 2 pandamustrilist kiiversäga. Taimed on väikesed ja närud, sest kaladele meeldib neid järada. Mõõgud on suured huligaanid. Aga lõbus. Nagu papagoid. Eks tuleb taimede jaoks tytre toas praegu ainult põhjaliivaga akva, ikka ilma kaladeta, tööle panna.
Ärgu hää lugeja muretsegu, ma mässasin kymps tagasi väikelaste kõrvalt ja rõõmuks 2 akvaariumiga ysna korralikult ja põhjalikult, nii et teema on armas ja tuttav. Ja kuna ma sain tööle ka viimati 8 aastat tagasi kasutatud akvaristifoorumi kasutajakonto, siis on tunne, nagu oleks tagasi saanud midgi väga armsat ja head.
(Nimelt 8 aasta ees märtsis syndis õrna närviga noorim laps, kelle esimesed 3 eluaastat olid väga rasked, lisaks sellele jõudsin veel lamav seljahaige olla ka juhtus muudki halba, kurba ja rasket. Ja nyyd maitsen ettevaatlikult täiesti kogemata leitud osakest oma kunagisest minast. Ei olegi nii paha.)

24 juuni 2018

Bluus

kallan välja
aga puhtaks ei saa

Veel yks pikem lugulaul

Ettevaatlikud lyhikesed sammud
Ettearvamatul sinka-vonka rajal
Yhe tumedama heki tagant
Leiadki trummimängija
Ära heida talle midagi ette
Ära trambi tema lavale
Temal on tema lugu ja laul
Sinul on sinu sinka-vonka rada
Tema mängib
Sina mine

Tuha all hõõguvaid sysi

Turba all hõõgub tuli
Viisakuse all hõõgub viha
Kate on piisavalt paks
Naeratuse all hõõgub masendus
Hariduse all hõõgub ahnus
Viiskas vihm hoiab leeke vaos
Luuletuste all hõõgub sugutung
Liikluseeskirjade all hõõgub surmahirm
Vahest aga mõni tugevam tuuleiil

Jaanipäevahommikune vihm

Kohvipuru keelel ja kylmetavad jalad
Euroopas uputab
Kuveidi rahvusmuuseumivarast on leitud murdosa
Kes tappis JFK?
Kuhu kadus 200 000 eestlast??
Kastehein on juba yle põlve kasvanud
Metsa taga on maailma äär
Metsa sees on teine ilm
Ilma kohvipuru ja poliitikata
Sydameni tungivalt kylm tumeroheline vihm
Vaatab sisse ja välja katuseta majade aknaavadest
Ytleb: Kes meist on vanem
Valib esimesena

22 juuni 2018

Väga väsinud aedniku õhtune laul

Miljon väikest murekuradit purevad,
Ei nad äikest-päikest karda, vaid tuuseldavat rõõmutuult
Neil järel kleepuvmustad mõtted tulevad,
Kyll rebin tardumusest end, kuid ei kätte saa õuna elupuult.
Õhtutaevas päikese ymber keerleb ja voolab sulatinana
Õhtuvalgus mu jalgu kleepub kui tuline mesi
Lastagu ometi väsinuvoodile panna valgem lina,
Seinale ära kitarr ja vaasi värske vesi.
  Ma olen köisi pununud liivast,
  Teind leivast redeleid ja sõelal kandnud vett
  Nyyd jälgin õhtutaevas valgust viimast
  Ja maitsen tublisti kogutud väsimusemett.

Kes tunneb teise teed, kes naerab teise naeru,
Kes suudab muret jagada ja koos kortsutada kulmu
See teab, su sõnu kuuldakse vaid vaevu,
Kaob palju öeldust kajata, hajub halli põuatolmu.
Sa sosistad ja hõigud, aina yle kordad,
Mis sulle selge päev, see neile tume õhtutee
Vahest kuuleva, hetkeks su sõnad lähevad korda,
Kuid alati liiga äkki langeb teid lahutav öö.
  Ma olen köisi pununud liivast,
Teind leivast redeleid ja sõelal vedanud vett.
Nyyd jälgin õhtutaeva valgust viimast
Ja maitsen hoolega kogutud väsimusemett.

Laul sarvilisest saunamehest

Ses linnas otsa sai mu töö
Ja järsku ykski tänav enam polnud kodutee
Ma kohvrid-kastid pakkisin
Ja õhtueineta teekonda nautisin.
Sihtkoht ei armastanud mind
Ning peagi tostki tolmupilvest välja nõudis vaba hing.
 Yks sarviline saunamees
 Siis tule tegi koldesse
 Noa teritas ja kaseoksi tõi
 Ning möödaminnes saunaynka kyljelt maasikaid sõi.

Ses teises linnas sydaööl
Kui viimaste piduliste naeru kajas tänavatel veel
Mul teatas administratöör-
Öömajama ei saa, on kinni iga viimne koiku ja koffee.
On mustas öös mustad maanteed,
Neil tantsib musti kuradeid, kuid koidikul koduukse ees elusana parkisin.
 Yks sarviline saunamees
 On kuumaks kytnud kerise
 On vihad valmis, vesi kõigis kateldes,
 On välja lastud suits, veel vaid lava puhtaks tee.
(Soolotamise koht.)

Mu koduke on tilluke
Sai välja gaasipliit ja tuppa diivan, parandatud ahjuke,
Sel suvel reisin õige vähe,
Sest niidan, saen ja ehitusemõtteid tuleb pähe.
Ja siis, kui käes on laupäev,
Toon veed ja vihad,
Ning siis poolel teel valmis sauna kaevupingil magama jään.
 Yks sarviline saunamees
 Mind ootab enda juurde
 Mis vaja, toob ja viib,
 No tule ometigi.
 Sa oota õige natuke,
 Vaid mõned asjad hoiavad kinni mind,
 Kuid ma tulen, on kindel mu suund ja siht.

19 juuni 2018

Käisin jälle luuletamas

Yhes väikeses linnas, kus ei ole rokiklubi, bluusiõhtuid ega metalbändide festivali, käisin koos 2 viisaka ja tuntud luuletaja, sisendusjõulise Triin Tasuja ja joviaalse Lauriito Meriloo esinemiste vahele esinemas. Bluusikirjanikuna esitasin loomulikult parandamatut bluusi. Kuna asja vaatama oli tulnud ka Kivisildnik ja kuna mul oli yle pika aja esimest päeva ravumite topeltannus vereringes, läks kitarriosa täiesti perse, "see on tal närvidest", aga seeeest esmakordsele ettelugemisele tuli yks uus lugu. Teiste muude hulgas.
"Sarviline saunamees"
Ja parem 1 pilt kui 250 sõna.

09 juuni 2018

Veidrad ajad

Andku mu vanad ja vähem vanad sõbrad ja tuttavad andeks, et ma viimasel ajal järjest rohkem levist väljad olen. Elu veidrused on mu ysna ära kulutanud ja mälu on mul nii hõre, et psyhhiaatrid ja muud doktorid kirjutasid mulle topeltkanguses ravumid ja keskmise puude. Komplektis lylisamba ja kaelaprobleemidega teeb see kokku siis isiku, kes suudab kyll olla kaine autojuht, aga sõidule peab aju eraldi kaasreisijana kaasa võtma, st pereliikme, kes aitab asju meelde tuletada. Naljakas, aga ysna sitt.
See-eest aga on väga, väga ilus ja soe suve algus.
Kurat, ma unustasin jälle sinised tyrgi oad maha panna.

31 mai 2018

Segasemad lood

Soe on nagu juulikuus. Terved orjavad nagu jaksavad, haiged on vähem haiged, pidev kõrgrõhkkond teeb põrutatud pead selgemaks ja paneb kitarrid paremini kõlama. Lilled õitsevad ja tyrgi oad kasvavad sama kiiresti nagu pesemata nõude virn neil päevadel, kui ma pereliikmeid sõidutan, kellega on vaja arstidel käia, kellele invavarustust hankida, kellel... Ah, mis siin ikka, raha autopaaki ja muudkui sõida.
Kevadel oli juttu sigarikarbikitarrist. Põhiliselt tegin ma selle ise valmis, joonised, lõikamised, kaela voolimise, kokku liimimise ja mängimapaneku, pojale andsin käsitsi lihvimise tööd, põletusaparaadi ja ilunaelte löömise. Oli tore ja järgmises elus teen kindlasti veel mõne pilli.


23 mai 2018

Ilusad kirjud veidrikud

Lisaks nendele taimedele, mille liike, sorte ja istutamise fakti mäletab kyll sygisene aednik, aga mitte pärast pooleaastast talvevaikust asja juurde asunud kevadine aednik, on terve hulk neid, mis ilmuvad maa seest eelmise perenaise mälestuseks, puhaku ta rahus. Näiteks mitmed sibullilled, paar pojengi, talunelk ja ytlemata visad tulbid:

Soe päike on maikuust varasema varakevade asemel korraliku varasuve. Muru tuleb juba kandilise jõhviga niita ja põõsad kasvavad nagu hullud ning värvuvad ylimalt sordiomaselt erksalt, nagu nt antud mustsõstar (kas Marmorata v Colorata, ei mäleta, lööge või maha.)

Sel suvel on palgatööle mineku ja rahhhateenimisega veelgi halvemad lood kui varem, sest ma olen muutumas sauruseks. Selg on kange, ei luba liigutada ja valuvaigisteid kulub hobuseannustes. Yhe päeva juba käisin tööl, seejärel olin 2 päeva aige. Nii et jäävad tagasihoidlikud kodused lõbustused varemete, segaste pereliikmete, mägisibulate, mädapuidu ja maasikataimedega. Pääleselle, labidavarrest paremal on endine prygi ja mädapuidu hunniku alune, mille ylimalt kobe ja rammus muld ootab veel yhe kasvuhoonekarkassi kokkupanekut, sest nii head mulda ei saa ometi muru alla matta.

Viimane artikkel - rohimisest. Mul on sisuliselt uudismaa, mille kultuuristamine tähendab mitmekordset sygavat läbikaevamist, sest pikkade visade ja sygavale pugenud juurikatega pysikrohttaimed nagu kassitapp, naat, orashein, kerahein, timut. Eelmisest suvest ei piisanud ja nyyd läheb teine. Ma tahan aastakymnete eest maja ees asetsenud ja viimaks umbrohtunud ning taraenelat täis kasvanud lillepeenra lõpuks ometi välja kaevata, sest vana perenaise pojengid, kirsipuud ja nelgid ning enelapõõsa alt leitud 2 liiliat tekitasid mõtte, et ilmselt on see olnud aia kõige soojem koht ja järelikult saan ma siin kasvatada värvilisi tyrgi ube, näiteks.
Urgitsen ja kaeverdan ja leian siit-sealt jalutama läinud taimi. Ei taha mina neid ära kõblatada, las olla mõni tootsi taim kah nt siilikybarate ja remontantse maasika hõimu vahel.

Kui ei oleks neid äraneetud sääski, siis ma ausaltöeldes koliksin oma voodi ka õue, uksetaguse terrassi varikatuse alla. Talvega kogunenud koli hakkab sealt lahenema, õues on valge ja soe. Aga kuramuse inimsööjad putukad!

16 mai 2018

Hirmus lugu

Yts käy mu takan
Luur, nii et ma silmänukast näe
Kavval om, tiid mu kombit ja viise
Valgõ päävä aig ja õdak ja yy.
Tuu hõikas - kassa saat!
Tuu teedä' and - nyyd om hukan.
Tuu kärk - kae', määne sa olõt!
Tuu kõssas - är no uutkugi, tuu ei olõ' su jaos, mine' istu' sennä nukka ja olõ' vaiki.
Tuu arvas, et ma tedä ärä' ei tunnõ' ja alati tii, mis kästäs, ku aga kiäki hõik.
A ma silmänukast näe,
Kuulõ ja tunnõ ärä', et tuu um mu uma hirm,
Mu perit pelgämine, opit oht
Ja vannu vari, ei muud.

14 mai 2018

Väliköök ja teisi muinasjutte

Siinmaal on kombeks, et vana puitu ja lammutamisest jäänud puupilpaid ei aeta suurde lõkkesse, et siis viisakaid halupuid osta. Vaid pärast päevatööd, kui mõnus väsimus kontides ja valu liigestes, võtan mina Pätsu-aegsetest kõrvalhoonetest seda viimast ja hakkan ebastandardses st maa seest leitud tellistest nö tulekoldes tegema pulgalõket, seejärel asetan oma kohale malmpanni, millele asetan seda, mis parasjagu käeulatusse satub, ning siis võib muu maailm oma poed kinni panna, sest päikeseloojang, elus tuli, ainult hädavajalikud köögiriistad st nuga ja taldrik, rõõm uuendustest, puhas õhk ja hea seltskond, täpsemini - selle puudumine.
Täna jäi õhtusöök hilja peale, sest päeval oli palju sebimist, ja, kurat võtaks, sääsehooaja algus.

10 mai 2018

Ja tõuseb taeva poole

Misasja?
Ikka vanade aegade mälestus. Hakkab looma mõte kaunimast kodust. Ei, ma ei pane tapeeti. Hoopis ostlesin uue muruniitja, istutasin veel puid, aga kõige ajamahukam ja lõppematum, nagu ikka, on praht. Siiskisiiski, varemeplatsid on tublisti kokku kuivanud ja ma saan kylvata nii mõnedki sajad ruutmeetrid uut muru kohe lähipäevil, kui vihma tuleb.





Yks pilt graatsilisest posti otsas seisjast ei ole meie majast, vaid piiriäärsest talust. See iseloomustab hästi uuemate eestlaste põlvkondade suhtumist lammutamisse, mullatöödesse ja kahjuks ka ehitamisse. Aga mina ei nuta, vaid teen lõket.

04 mai 2018

Nagu vangist pääsenud

Mõne päevaga on igavesest novembrist saanud korralik kevad. Tudengid kolivad, lilled plahvatavad maa seest välja, tatari kuslapuud, kukerpuud ja mõned teisedki lehtivad hoogsalt, maavarad voogavad lõppematute hunnikutena maa seest ja bluusikirjanik on õues tormeldes unustanud, kus asub majapidamise ainus kirjutuskõlblik pliiats, mida koolilapsed ei ole veel teaduse nimel rekvireerinud.
Ja kitarrid tolmuvad ning poeezial kasvab sammal.
Mis teha, hooaeg.






25 aprill 2018

Tärkab maa seest

Ma ei armasta maa ja mullaga mängida mitte ilmaasjata. (Sellest rääkimata, et viimased aastad on olnud progresseeruvalt selja- ja kaelavalu poolt mustaks maalitud ja kõik doktorid suunavad mind nagu yks mees krooniliste haigete st suurte retseptiravimiannuste ja taastusravi maailma, kust minul enam tagasiteed pole.) Just praegu toimub rohkem kui pool aastat oodatud syndmus - kevadine looduse ärkamine. Marjapõõsastel on rohelised ninad ja kõrvad väljas, esimesed sibullilled tärkavad kosmilise kiirusega, esimesed umbrohud yritavad võimust võtta ja sulanud ning piisavalt tahenenud maa hakkab jälle maavarasid välja andma.




See rõõmustab mind mõnevõrra. Nagu ka see, et pikemaajalised ilmateated selleks suveks enam öökylma ja lund ei luba, see tähendab yhtlast ja tasast ilma. Mulle sobib, sest sygisel alustatud lääne- ja loodekaare st valitsevate tuulte poolne kuusehekk peab kähku paika saama. Ja nii tore on elu veidruste eest kuhugi rohelusse uppuva aia tagumisse serva sooja tuule kätte nokitsema minna.

19 aprill 2018

Paradiisi väravate taga

Siin passivad need, kellel tööinimeste sekka enam asja ei ole. Ma kuulsin, et mu eelmise suve tööandja oli ostnud kopp-laaduri ja ootab mind juba suurematele objektidele. See tähendaks väga viisakat palganumbrit ja seda, et ma saan oma eluaseme nimelist varet mõnevõrragi kõbida.
Aga mul on juba oma käte-jalgade valitsemisega probleeme, pidevad valud ja valusööstud liigutamisel ei lase eriti midagi rasket teha, ja 3 erineva ravimi peal tiksudes on maailm kyll talutav, aga mitte midagi enamat. Kuradi kahju.
Teiseks, mu noorima lapse, 4 diagnoosiga autisti, koolipäev kestab ainult 4 tundi ja siis pean ma ta koolist ära tooma. Suurem poiss tuleb alles kella poole 3 paiku. Kuhu, kurat, ma lapse pistaksin selleks ajaks??? Oletame, et ma mõnda aega kangemate valuvaigistite peal suudaksin palgatööl käia, see tähendab, et hommikul kell 7 ajan lapsed yles, istun kohe autosse ja minema. Õhtul 6-7-8 paiku jõuan koju, viskan porised riided pliidi kohale kuivama, loen lapsed yle ja krambiravimi abil kohe magama. Eelmine suvi just nii oligi... Ja suve lõpuks olin 8 kilo JUURDE VÕTNUD...

16 aprill 2018

Väike kollane uku

Ylemöödund pyhapäeval käisin Riias, juba 6-ndat korda. Aga esimene kord, kui ei pidanud kella vahtima ja kaubakoormaga arvestama, vaid, väike seltskond pardal, me Reisisime.
Noorte sabas koperdades ei olnud aega pilti teha. Aga mu isiklik mälu on täis päikest, sooja ilma, pyhapäevaselt hõredat päälinnaliiklust, suuuuurt ja avarat linna, suuuuuri ja avaraid vanalinnamaju, miljon poodi ja poekest sadadel tänavakilomeetritel, raudteejaama ymber parvlevad kerjused, kylmavõitu meretuul.
Teised tahtsid pildistada, euroopa meenet, nt sõjaväelaste mytse, odavat alkoholi, arhitektuuri, muljeid. Ma tahtsin aiapoodi ja kitarripoodi.
Programm õnnestus 100%. Auto ei lagund ära, me saime oma meened, muljed ja läti päikesest roosad ninad, mina ostsin väikese kollase ukulele ja lehtkaktuse spiraalja vormi.

Paldies, Latvija!

13 aprill 2018

Mädapuidu poeesia

Nii, kui maa juba jalameest kannab, saab sulavee lompe ja mäda maad vältides juba jälle filosoofilisi tegevusi alustada. Varemete kraamimises on kurbust elu lyhiduse ja kõige kauni kaduvuse yle, pahameelt inimsoo allakäigu pärast, eduelamust jonnakamate tykkide võitmisest, tekkinud algmaterjalide kalkuleerimist, ja ka õige, õige natuke tulevikuplaane - oo, mida kõike ma selle lageda platsiga peale hakkan!


Pealeehitamiseks see kahjuks enam ei kõlba.
Aga kui mõistus otsas, siis aitab alati kõigele muru peale kylvamine. Head kylvihooaja algust!

02 aprill 2018

Kevad on peegli taga


Näe, paistab porilombist.
Lumikellukestest leidsin 3 nina. Aga muidu on kevadistel sibulikel vaikus nagu veebruaris.
Tihased on väga tagasihoidlikud. Sookured käisid, laulsid ja siis läksid. Yks õnnetu kuldnokk keksis vana vahtra otsas, aga ilma laulumeeleoluta.
Ja minul selg haige ning jalad tuimad.
Oli siis vaja sellel märtsikuu ainsamal ilusal päeval hekist hagu koristades tuult eirata ja tormijope seljast võtta?
Kõik muu on selle kõrval tee ja kypsis.

23 märts 2018

Tislerinurgake

Vanemal pojal oli vaja kooli loovtöö ära teha. Teemaks valis ta sigarikarbikitarri. Kuna kyttepuude lõikamisest kitarri tegemiseni on ainult 1 väike samm, siis astusime me selle rõõmuga.
Selleks tööks on vaja palju igasugu pahna ja absoluutselt kõiki majas leiduvaid tööriistu.





Ja kuna liimi kuivamine võtab aega, siis tegin yhe ajutise pullipilli.

See kõlas nagu (Guugel aitab) oil can st õlikanistrikitarr, aga ma juba lammutasin ta ära, et paika panna helipea ja lasta poisil mõelda, mida ta kaanele põletada v maalida tahaks.
Kuna lammutuspuitu on mul palju, ja kidra tegemine osutus ootamatult lihtsaks, hakkas ka tytar sellist soovima. Ma vajan töökoda, praegu teeme rämpsusemaid lõikeid ja lihvitöid õues, ja peenemaid köögis, aga nii ei saa, puutöid on siinmajas ju veel ees ootamas.

13 märts 2018

Soe tuul

Jalgrattakellade tilinaks on vara,
Sest autod sumavad poole rattani sulalumes
Ja keegi isegi ei mõtle kleitides ega petuuniatest.
Ma astusin täna tasakesi mööda sopast teerada
Ja pärastpoole astusin õlisel kõnniteel,
Imetlesin sooja porist tuult
Ja leidsin, et üksindus on kuradi mõnus.

Koledast koledam on see teadmine,
Et veel palju kolekylmi nädalaid võib piparmynti ja roosi
Leida ainult teetassi soojuses.
Ma käisin sulalumes all magavas aias,
Ja pärastpoole....

Ma olen naine, kodanik ja ema,
Mõtlen isamaast ja endale vahest yhtteist keelan,
Kuid mõnelgi hullusel on minugi elus kohtki.
Ma parkisin täna keelumärgi alla, astusin sisse, tellisin kohvi,
Ja pärastpoole....

P.s. Kogumiku jaoks on hea u 150 laulu treida. :)

07 märts 2018

Issand, lase

...mul armastada
Nii, et see haiget ei tee
Et mu samblahaljas käigurada
Ei eksiks raevu rabasse.

Jumal, hoia soe mu syda
Keset kylma rauaryyd
Ära kustutama seda
Tõtta nagu pärissyyd

Kuid anna jõudu hoida kange kael
Anna viha verd käia oma teed
Sest on jõhker mu armas aeg,
Hästi teab, mis mulle valu teeb.

Issand, hoia minu palel
Igiraudne rahumask
Las ma põlen salatulel
Söestun armu ihkamast.

Ja anna jõudu...

Juba soojem

Mu silmad mäletavad ammust kuusemetsa
Ja pilk läind aegamööda sedasama tooni
Näen iga maantee servas sedasama metsa
Yks kindel sinine ja härmas sambla toonid

Nii mulle kui ka muile aeg tõi aastarõngaid
Torm igal aastal oksi viis ja rahet tõi
Kuid jälle märtsipäikses pehmenevail kraavikaldail
Silm otsib elulubadust kui lilleõit.
...
Mul igal sygisel hing viskab lehed maha
Ja jalad juurtena on jäise mulla vangis
Kui suvi lennanud seitsme maa ja mere taha,
Siis seitsmeks kuuks jään pajupuuna kylmast kangeks.

Nii mulle kui ka muile...

06 märts 2018

Veel yks rõud muuvi

Talv hoiab kyynte ja hammastega oma elust kinni, isegi tihased ei kiirusta pulmalaule laulma. Kevadest annab siiski märku erakordselt kaua, lausa yle nädala paistnud päike, mis nt viirpelargoonidele elu sisse on ajanud.
Sõitsin jälle. Hea soe oli.



Nägu mäletab tänagi eilset päikest, mmm.

01 märts 2018

Laul kurjast talvest

Ja õhtu on valgem juba
Ja heledam on see tuba
Mille laepragudest sa äkki soovid
Näha sissetulvavat tähesadu,
Sest igiööst aitab juba.

Hämarus varitseb õues
Sa seisad veel, kahtlus põues,
Tyrkiisivärvi eha on kivikõvakindel
Ja armutu oma jäisuses
Kui sydatalv hingi nõudes.

Toas aga hõljub uni
Haarab sind kaissu kuni
Talve viimased hallid hurdad
On põhjataeva kaugusse kadunud
Sa ärkad, kui käes on suvi.

24 veebruar 2018

Vabariigi juubliks

Mul hangus auto kylma tõttu ära, igasugu käivitusnipid jäid tulemusteta, seega kultuurprogramm on kodukeskne vähemalt poole soojemate ilmadeni.
Ka kodus leiab lõbustusi. Ämbriga kaevust vee võtmine; ahjude ja pliitide kytmine, kinnaste kudumine, aknast välja vaatamine, vahupystoliga majaseintest avastatud uute aukude täitmine. Eriti lõbus on yle mitme kuu päikest näha.
...........
Yks ilus seltskonnapilt

Ja yks ilus pidusöögipilt.

Maasikamoosi oli ka, aga ma pilti ei lisa, kuna isegi selle moosi vaatamine paneb sõrmed ja arvuti kleepuma.
Rõõmsat riigipyha!

16 veebruar 2018

Teemandid ja briljandid




Hea vaataja peaks hakkama neid vaateid nähes kylmast värisema, sest meile on jõudnud selle talve kõige kylmem nädal. Varahommikul on -15 ja päeval -3...-4, sest päike juba soojendab.
Selline ilm tekitab minu soomeugri keres lisaks lylisamba piinadele ja sydant pahaks ajavale kaelanärvivalule siiski pisukese lootuse, et äkki sel aastal ikkagi tuleb kevad. Aga kõik muu tekitab hirmu, ebamugavust ja muret, sest nii mõnigi lähedalseisev pereliige ja kaelamääritud sugulane peab ennast ylal nii, et tema tarvitatav ressurss võetakse ära minu perelt, eriti lastelt, ja see, mis tagasi tuleb, on kaalult kergem ja hinnalt palju odavam kui see, mis nõutud. Selle peale ma
...tõmban käima oma 10 aastakest vana mootorsae, mis pärast remondiskäimist laulab jälle nagu James LaBrie klassikalise muusika kollektiivist nimega Dream Theater. Kahju, et mina nii ei oska, ja pean oma elus leppima kasetymikate ja kuusejurakate jupendamisega, mädapuidust rääkimata. Tahan kitarrikunstnikuks saada!
Ränt õuver.