19 aprill 2018

Paradiisi väravate taga

Siin passivad need, kellel tööinimeste sekka enam asja ei ole. Ma kuulsin, et mu eelmise suve tööandja oli ostnud kopp-laaduri ja ootab mind juba suurematele objektidele. See tähendaks väga viisakat palganumbrit ja seda, et ma saan oma eluaseme nimelist varet mõnevõrragi kõbida.
Aga mul on juba oma käte-jalgade valitsemisega probleeme, pidevad valud ja valusööstud liigutamisel ei lase eriti midagi rasket teha, ja 3 erineva ravimi peal tiksudes on maailm kyll talutav, aga mitte midagi enamat. Kuradi kahju.
Teiseks, mu noorima lapse, 4 diagnoosiga autisti, koolipäev kestab ainult 4 tundi ja siis pean ma ta koolist ära tooma. Suurem poiss tuleb alles kella poole 3 paiku. Kuhu, kurat, ma lapse pistaksin selleks ajaks??? Oletame, et ma mõnda aega kangemate valuvaigistite peal suudaksin palgatööl käia, see tähendab, et hommikul kell 7 ajan lapsed yles, istun kohe autosse ja minema. Õhtul 6-7-8 paiku jõuan koju, viskan porised riided pliidi kohale kuivama, loen lapsed yle ja krambiravimi abil kohe magama. Eelmine suvi just nii oligi... Ja suve lõpuks olin 8 kilo JUURDE VÕTNUD...

16 aprill 2018

Väike kollane uku

Ylemöödund pyhapäeval käisin Riias, juba 6-ndat korda. Aga esimene kord, kui ei pidanud kella vahtima ja kaubakoormaga arvestama, vaid, väike seltskond pardal, me Reisisime.
Noorte sabas koperdades ei olnud aega pilti teha. Aga mu isiklik mälu on täis päikest, sooja ilma, pyhapäevaselt hõredat päälinnaliiklust, suuuuurt ja avarat linna, suuuuuri ja avaraid vanalinnamaju, miljon poodi ja poekest sadadel tänavakilomeetritel, raudteejaama ymber parvlevad kerjused, kylmavõitu meretuul.
Teised tahtsid pildistada, euroopa meenet, nt sõjaväelaste mytse, odavat alkoholi, arhitektuuri, muljeid. Ma tahtsin aiapoodi ja kitarripoodi.
Programm õnnestus 100%. Auto ei lagund ära, me saime oma meened, muljed ja läti päikesest roosad ninad, mina ostsin väikese kollase ukulele ja lehtkaktuse spiraalja vormi.

Paldies, Latvija!

13 aprill 2018

Mädapuidu poeesia

Nii, kui maa juba jalameest kannab, saab sulavee lompe ja mäda maad vältides juba jälle filosoofilisi tegevusi alustada. Varemete kraamimises on kurbust elu lyhiduse ja kõige kauni kaduvuse yle, pahameelt inimsoo allakäigu pärast, eduelamust jonnakamate tykkide võitmisest, tekkinud algmaterjalide kalkuleerimist, ja ka õige, õige natuke tulevikuplaane - oo, mida kõike ma selle lageda platsiga peale hakkan!


Pealeehitamiseks see kahjuks enam ei kõlba.
Aga kui mõistus otsas, siis aitab alati kõigele muru peale kylvamine. Head kylvihooaja algust!

02 aprill 2018

Kevad on peegli taga


Näe, paistab porilombist.
Lumikellukestest leidsin 3 nina. Aga muidu on kevadistel sibulikel vaikus nagu veebruaris.
Tihased on väga tagasihoidlikud. Sookured käisid, laulsid ja siis läksid. Yks õnnetu kuldnokk keksis vana vahtra otsas, aga ilma laulumeeleoluta.
Ja minul selg haige ning jalad tuimad.
Oli siis vaja sellel märtsikuu ainsamal ilusal päeval hekist hagu koristades tuult eirata ja tormijope seljast võtta?
Kõik muu on selle kõrval tee ja kypsis.

23 märts 2018

Tislerinurgake

Vanemal pojal oli vaja kooli loovtöö ära teha. Teemaks valis ta sigarikarbikitarri. Kuna kyttepuude lõikamisest kitarri tegemiseni on ainult 1 väike samm, siis astusime me selle rõõmuga.
Selleks tööks on vaja palju igasugu pahna ja absoluutselt kõiki majas leiduvaid tööriistu.





Ja kuna liimi kuivamine võtab aega, siis tegin yhe ajutise pullipilli.

See kõlas nagu (Guugel aitab) oil can st õlikanistrikitarr, aga ma juba lammutasin ta ära, et paika panna helipea ja lasta poisil mõelda, mida ta kaanele põletada v maalida tahaks.
Kuna lammutuspuitu on mul palju, ja kidra tegemine osutus ootamatult lihtsaks, hakkas ka tytar sellist soovima. Ma vajan töökoda, praegu teeme rämpsusemaid lõikeid ja lihvitöid õues, ja peenemaid köögis, aga nii ei saa, puutöid on siinmajas ju veel ees ootamas.

13 märts 2018

Soe tuul

Jalgrattakellade tilinaks on vara,
Sest autod sumavad poole rattani sulalumes
Ja keegi isegi ei mõtle kleitides ega petuuniatest.
Ma astusin täna tasakesi mööda sopast teerada
Ja pärastpoole astusin õlisel kõnniteel,
Imetlesin sooja porist tuult
Ja leidsin, et üksindus on kuradi mõnus.

Koledast koledam on see teadmine,
Et veel palju kolekylmi nädalaid võib piparmynti ja roosi
Leida ainult teetassi soojuses.
Ma käisin sulalumes all magavas aias,
Ja pärastpoole....

Ma olen naine, kodanik ja ema,
Mõtlen isamaast ja endale vahest yhtteist keelan,
Kuid mõnelgi hullusel on minugi elus kohtki.
Ma parkisin täna keelumärgi alla, astusin sisse, tellisin kohvi,
Ja pärastpoole....

P.s. Kogumiku jaoks on hea u 150 laulu treida. :)

07 märts 2018

Issand, lase

...mul armastada
Nii, et see haiget ei tee
Et mu samblahaljas käigurada
Ei eksiks raevu rabasse.

Jumal, hoia soe mu syda
Keset kylma rauaryyd
Ära kustutama seda
Tõtta nagu pärissyyd

Kuid anna jõudu hoida kange kael
Anna viha verd käia oma teed
Sest on jõhker mu armas aeg,
Hästi teab, mis mulle valu teeb.

Issand, hoia minu palel
Igiraudne rahumask
Las ma põlen salatulel
Söestun armu ihkamast.

Ja anna jõudu...

Juba soojem

Mu silmad mäletavad ammust kuusemetsa
Ja pilk läind aegamööda sedasama tooni
Näen iga maantee servas sedasama metsa
Yks kindel sinine ja härmas sambla toonid

Nii mulle kui ka muile aeg tõi aastarõngaid
Torm igal aastal oksi viis ja rahet tõi
Kuid jälle märtsipäikses pehmenevail kraavikaldail
Silm otsib elulubadust kui lilleõit.
...
Mul igal sygisel hing viskab lehed maha
Ja jalad juurtena on jäise mulla vangis
Kui suvi lennanud seitsme maa ja mere taha,
Siis seitsmeks kuuks jään pajupuuna kylmast kangeks.

Nii mulle kui ka muile...

06 märts 2018

Veel yks rõud muuvi

Talv hoiab kyynte ja hammastega oma elust kinni, isegi tihased ei kiirusta pulmalaule laulma. Kevadest annab siiski märku erakordselt kaua, lausa yle nädala paistnud päike, mis nt viirpelargoonidele elu sisse on ajanud.
Sõitsin jälle. Hea soe oli.



Nägu mäletab tänagi eilset päikest, mmm.

01 märts 2018

Laul kurjast talvest

Ja õhtu on valgem juba
Ja heledam on see tuba
Mille laepragudest sa äkki soovid
Näha sissetulvavat tähesadu,
Sest igiööst aitab juba.

Hämarus varitseb õues
Sa seisad veel, kahtlus põues,
Tyrkiisivärvi eha on kivikõvakindel
Ja armutu oma jäisuses
Kui sydatalv hingi nõudes.

Toas aga hõljub uni
Haarab sind kaissu kuni
Talve viimased hallid hurdad
On põhjataeva kaugusse kadunud
Sa ärkad, kui käes on suvi.

24 veebruar 2018

Vabariigi juubliks

Mul hangus auto kylma tõttu ära, igasugu käivitusnipid jäid tulemusteta, seega kultuurprogramm on kodukeskne vähemalt poole soojemate ilmadeni.
Ka kodus leiab lõbustusi. Ämbriga kaevust vee võtmine; ahjude ja pliitide kytmine, kinnaste kudumine, aknast välja vaatamine, vahupystoliga majaseintest avastatud uute aukude täitmine. Eriti lõbus on yle mitme kuu päikest näha.
...........
Yks ilus seltskonnapilt

Ja yks ilus pidusöögipilt.

Maasikamoosi oli ka, aga ma pilti ei lisa, kuna isegi selle moosi vaatamine paneb sõrmed ja arvuti kleepuma.
Rõõmsat riigipyha!

16 veebruar 2018

Teemandid ja briljandid




Hea vaataja peaks hakkama neid vaateid nähes kylmast värisema, sest meile on jõudnud selle talve kõige kylmem nädal. Varahommikul on -15 ja päeval -3...-4, sest päike juba soojendab.
Selline ilm tekitab minu soomeugri keres lisaks lylisamba piinadele ja sydant pahaks ajavale kaelanärvivalule siiski pisukese lootuse, et äkki sel aastal ikkagi tuleb kevad. Aga kõik muu tekitab hirmu, ebamugavust ja muret, sest nii mõnigi lähedalseisev pereliige ja kaelamääritud sugulane peab ennast ylal nii, et tema tarvitatav ressurss võetakse ära minu perelt, eriti lastelt, ja see, mis tagasi tuleb, on kaalult kergem ja hinnalt palju odavam kui see, mis nõutud. Selle peale ma
...tõmban käima oma 10 aastakest vana mootorsae, mis pärast remondiskäimist laulab jälle nagu James LaBrie klassikalise muusika kollektiivist nimega Dream Theater. Kahju, et mina nii ei oska, ja pean oma elus leppima kasetymikate ja kuusejurakate jupendamisega, mädapuidust rääkimata. Tahan kitarrikunstnikuks saada!
Ränt õuver.

11 veebruar 2018

Kindamustrist alguse saanud laul

Õhtu tuleb liiga äkki
Karvane tumehall valgus
Yle maailma valgus
Yle mu juurte äkki
Jooksevad loomad tumepruunid
Silmad hirmunud tumepruunid

Öö tuleb liiga äkki
Lumetuisk ei anna järgi
Nypeldab silmi märgi
Rebib juukseid ja kättki
Haarab, et tule ja lenda juba
Talvel on kõrge ja lumine tuba

Hommik tuleb liiga äkki
Mu oksad on veidi kanged
Seismisest härmas ja hanges
Veel viimast tuisunäkki
Yle põllu ja sinise maantee
Näen kadumas kaugesse laande

Kevad tuleb liiga äkki
Viimase tuisu lumi kaob
Igavik lõpeb ja sulavee vaod
Kui rõõmupisarad näkku
Mul uhkavad, peagi ma sulan,
Sel kevadel koju ma tulen.

02 veebruar 2018

Haigeid ja surijaid

Talv on ikka raske aastaaeg. Haiged lähevad veel haigemaks, hullud jäävad veel hullemateks, roostes asjad roostetavad kõvimini. (I-mitmus ja ylivõrre sõnast "kõva", mitte kirjaviga).
Ootan yhe raskelt haige sugulase, aga palju kurja teinud inimese surmateadet ja samas loodan, et haiglaarvete esitamisel ei kiputa minu pere rahakoti kallale. Me pole seda ära teeninud.
Keskendumisega on hullud lood.
Selle peale ma sõidan.




24 jaanuar 2018

Käisin väljas mängimas

Võrus.
Stedingu maja kohvikus on hakanud luuletajad õhtuid pidama.
Kogemata kombel kutsuti ka mind sinna lugema ja laulma. Kõigepäält luges Rainer Gapfauf, kelle tekstid olid õrna religioosse kumaga ja tekitasid portselanist teekannu vaatamise tunde, seejärel noor ja paljulubav Helen Piiri, kelle luuletused tõid silma ette aknalaual klaasvaasis seisvad õrnad kevadkrookused. seejärel anti sõna mulle. Lugesin ja laulsin siitsamast plogist pärit laule. Siis aga läks mängimiseks! Kohaletulnud inimesed said luuletusi kuulata, aga pärast kava lõppu läksid nad ära, nii et luuletajad said ilma häbenemata koos musitseerida 3 kitarri, suupilli ja rytmimunaga.
Ahh.
Ma tahan veel.

17 jaanuar 2018

Väike vahepala

Vastik ja haigekstegev tuul on asendunud malbe lumesajuga. Rõõmuvitamiinid on viimseni otsas, aga selle vastu aitab mõtlemisest hoidumine. Ja roheliste asjandustega piltide vaatamine.










Täna nägin ma unes imeilusat kollase-musta-rohelisekirjulillelise neerumustriga voodipesu, mäe otsas asuvas hetkel lumises kollaste majade ja kirikuga kylas elamist ja oma koeraga sellestsamast mäest yles-alla vudimist, ja seda kõike umbes 20-sena. Ma ei tahtnud yldse yles ärgata.

11 jaanuar 2018

Tervitus hyvale lugejale.

No ei jaksa praegu kirjutada.
Seeest lisan pildikesi.






01 jaanuar 2018