06 detsember 2017

Holmstrup sai vastu pead

Eile õhtul algas jõulumuinasjutt. St korralik lumi tuli maha lisaks olemasolevale muidu lumele. Kuna vallateid miskipärast ei sahata, siis tänasin kõhutunnet, mis ajas mind plekkhobesele uusi naelkumme ostma... et seejärel nentida tõika - maakonnakeskuse 3 kummiposti on kas hõivatud või suletud, muid variante ei ole. Aga ma ei nuta, sest eelmine omanik oli autole MS-d (st vanaduse tõttu naelteta naelrehv) alla jätnud ja seetõttu pole padukiiret.
Polaarõhtu vahetub peagi polaarhommikuga, e ees on veel 2 kuud videvikku. Loodus on mustvalge, linnud on vait, tõbised muutuvad veel tõbisemateks ja kydeva kolde eest ei tahaks kunagi ära minna, sest närvipõletikud... õnneks ilmuvad need platsi alles õhtupoolikul, aga enne seda jõuab... vähemalt lume teeotsast ja käiguradadelt ära kyhveldada. Ka terrassi katuselt, sest see on kyllalt väikse kaldega, mõnus istumiskoht suveks nt kitarristile, kes ei taha oma vorstisaia koeraga jagada.
Aga pealkirjas mainitud tegelane on elupuu sammasjas sort. Käisin peenemaid noori puid kinnastega peksmas, et rasked lumemytsid neile kurja ei teeks. Oi, ma armastan okaspuid. Nad on suurema osa aastast ainsad, kes tuule-, lume- ja tuisuvarju pakuvad ja silma rõõmustavad.


5 kommentaari:

Futu ütles ...

Peaks õhtul minema ja oma Smaragdidele ka tutaka andma. Hea mõte. Ühte ma isegi sidusin, sest eelmine lumi kangutas ühe oksa võrast välja.

algusestpeale ütles ...

Lumi on kaugelt vaadates ikka väga ilus :)
Loodetavasti jätkub seda ilu ka ajaks, kui meie 22. dets koju lendame. Ma hea meelega lükkan lund, kui seda ei pea iga päev tegema.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Vaene Holmstrup :)

Tsiil ütles ...

sul on terrass! Ägeee.
aga pmst ei olegi vaja neid sakutada, lumi vajub maha tasapisi. Ma vaatasin, et mul hekk libistas oma koormad sipsti maha.
tervitused Holmstrupile :)

Morgie ütles ...

Väga ilus. Lähedalt on ka lumi ilus, kui ta ikka lumi on, mitte raske vettind löga.