17 märts 2016

,Kevadine värske mõte

Koristamise käigus leidsin yhe lauluteksti. Olin jõudnud selle juba unustada, aga rohkem kui aasta vanune tekst rabas oma ajakohasusega. Olin selle kiiresti yhel hommikul kirja pannud ajal, kui oli veel lootust noorima poisi siledamale haridusteele ja ma suhtlesin oma Soomesse kolinud kooliõdedega. Siis tulid meelde meie oma lapsepõlved-nooreaastad, ka ämma vigurid läbi aastate, ja kohe kobrutas valmis yks laul. Viis on meelest läind, aga tekst yhe pangadoku tagakyljel alles :D
.....
Sita vanaema bluus

Ma ameteid valida ja suuri palku ei saa
Tööandjatel kombeks on lastega naisi peetida
Kui oma näruse eelarvega toidupoodi külastan,
Uju nurga tagant välja, selle viieka sulle leian.
R: On veri paksem kui vesi /4x.

Sa pole olnud aus enda, meie ega jumala ees
Lastest tähtsam oli pudeliga kylla tulev mees
Noh, alati oli nööril dresse, neid vanaema pesi
Ja kapis oli leiba, laual piim ja ämbris vesi
R.

Aastad kadusid, kasvasin, armusin, pere lõin
Pikka piinarikast väärtusenihet tunda sain
Yks asi on elada tänast kui lõbus lind
Kuid su oks peab veel pikalt suutma kanda sind
R.

Me kõigi naiseelud just siledat rada ei lähe
Noh alalõpmata meestele munad ju löövad pähe
Kas elada tardunult, siis las kobrutada veri...
Sa juba aastaid yksi, ka mul must on elumeri
R.
Yks asi veel, mis siiski tuleb kirja panna
Kõike elu ise ega lapsed andeks ei anna
Mul on elu lõpuni meeles vanaema pesupesevad käed
Kuid tee lapselastest kaarega mööda käib
R asemel soolo, sest R tekst siin kohatu
...
Uuesti 1. salm.
...
Oleme ajaloo suhtes õiglane. Nimelt, mina kui artist kehastun siin tavaliseks madala haridusega maalt pärit naiseks, kes töötab kuskil poekassas nt, kelle ema oli lypsja ja vanaema invaliidistunud kolhoositööline. Päris minu ema ja vanaema olid ja on kartlikud ja kodulembesed käsitöömeistrid, kelle isikule ja võimetele olud ega kaaskodanikud ei halastanud, sest kaunite tekstiilide loomise eest ei tahetud maksta ei vanasti ega ka praegu ja eluks vajalik tuli teenida põllul ja laudas. Minu ema ja vanaema ei ole erinevalt neist, kellest laul kõneleb, kuigi suured meestepidajad, sest kodu on yritatud joodikutest ja sellega kaasaskäivast puhas hoida.
Mida aga ei saa öelda ämma ja tema lõbusate, kuid lapsi vihkavate meeste kohta.
Ja kõike seda tuleb öelda paljude meie kohta.
Laulgem, et maailm saaks ilusam ja parem.
P.s. Miks ma sellest kirjutan? Aga sellepärast, et kui pere musta pesu hulka kuuluvad tylid, väiksemad võlad, ringiajamine, inimeste isiklike kiiksude tekitatud kõige erinevamad probleemid, siis koduvägivald ja selle kinnimätsimine, eriti kui kannatajateks on lapsed, eriti kui neile jääb kogu eluks sellest mõni terviseviga kylge, see ei ole mingi kuradima lihtlabane must pesu. See on kuritegu ja selle vilava pilguga kinnimätsimine ning peksja õigustamine ja pekstu sundimine, et ta juhtunu andeks annaks ja kellelegi ei räägiks, on samuti kuritegu. Ma värisen mõne päeva eest tekkinud avastuse yle ikka veel. Raisk. Väga raisk.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tafaretne ütlus, aga ütlen ikka: Kui sulgub elus mingi uks, siis kindlasti avaneb mõni teine uks uude ellu. Ja ükski halb asi ei juhtu nii, et selles midagi head ei ole. Tuleb ainult see hea enda jaoks leida.
Mulle meeldib see lugu väga, ka ilma muusikata. Aga kahju, et muusika kaduma läinud. Selles bluusis on väga ausad sõnad. See jutustab tuhandete karjalaudas naiseks sirgunud tüdrukute koduse olukorra kohta.

Anonüümne ütles ...

Vabandust, trükikratt: loomulikult - trafaretne

malyn ütles ...

Kahju lugeda... Ma ei mäleta sellist ämma. Hoopis tubli ja tore töökas naine kasvatas üksi lapsed üles. Ei olnud joodikute rida ukse taga vaid paar kehva valikut ja igasuguse toetuse puudumine. Ta tegi mis suutis ja kehvade võimaluste juures alati kodutoit laual ja puhas hubane kodu. Tean teda kauem kui sina ja arvan et vbl sulle pole päris kõike õigesti räägitud ... Tõsi lahutasin tema pojast aga nn süü on ikka alati kahepoolne. Kallistan teid kõiki ja soovin parimat