21 aprill 2015

Merepildile lisaks

Laupäeval võtsime ette teekonna Lõunast Põhja. Plaanis oli pr Aavikuemanda majapidamises toimuvatele talgutele viisakal ajal kohale jõuda, aga inimese plaanide sisse oli väikeste segaduste jumalal, nagu ikka, tarvis ajada oma karvane käpp. Nii et pärast kutsade läbu koristamist, reisikaaslaste ja kraami pakkimist läks sõiduks.
Road movie jaoks oli ilus ilm. Eestimaa tärkas, reisikaaslased lõbutsesid, bussi tagasild ja käigukast undasid kõrvulukustavalt.
Kohale jõudsime pärast lõunat. Head inimesed pererahvale lähematest maanurkadest olid talgutele juba vara hommikul kogunenud ja sättisid lahkuma. Hea, et me siiski kohtusime, sest veendunud aednikud on parim osa inimkonnast, nad on targad ja sydamlikud, oli rõõm teid kohata!
Esimene vahetus tegi talgutööna pysikuid korda, samuti alustati suuremat sorti soojak-aiamaja värvimist. Pärast mõningast heade inimestega suhtlemist, aia uurimist, kohvetamist ja muidu sahmimist leidsin ka tee pintslite ja värvide manu.
Peab ytlema, et minu arusaamine tööst kui sellisest on oluliselt rohkem tööd sisaldav ja antud yritusel tuli mul töö kõrvalt tegelda oma reisikaaslaste juhendamise ja talitsemisega, nii et objekt sai värvitriipe tublisti vähem kui ptofessionaalsema tegutsemise puhul. Seega tuleb teha kordusseanss :)
Kaugeltnurga meestena jäime öömajale ja saime kylalislahket sauna ka nautida. Perenaise lood oma esivanematest olid lahedad. Eriti selle poolest, et lisavad koolis ja raamatutest loetud ajaloole põnevaid värve ja päriselu mõõtme.
Järgmise päeva hommikupoolik sai päris pikalt köögilaua taga maha vesteldatud. Kuna ma sõbralikke ja tarku inimesi iga päev ei näe, siis ei suutnud ma omaenda yle ääre ajavaid tarkusi ohjeldada. Ja õuevaated olid hurmavad, ja koerad olid nunnud. Ja perenaisele meeldis elus kitarrimäng, mul oli igaks juhuks 12-keelne kaasas. Miskipärast selles majas kitarr mängis iseennast, viisijupid ja harmooniad lihtsalt voolasid kidra seest välja. Igas mängupaigas seda muide ei juhtu, mõnes kohas peab justkui pilliga või nähtamatu seinaga võitlema. :0
Triibupilte ma ei lisaks, sest head kaastegijad panid neid yles piisavalt, ja las pererahvale jääb mõningane privaatsus :) aga peab ytlema, et koostöö on võimas jõud ja tulemus oli mõnus ja maitsekas.
Tagasitulles käisime merd imetlemas. Käopäkki täis paepealne, sammaldunud kivilahmakad kalda all, pruunikashall vagur meri.
Ja siis tulid transitimehed koju tagasi.
Ilus oli.

5 kommentaari:

Krissu ütles ...

Nii tore, et oli tore :)

Eve Piibeleht ütles ...

Soojakul on kolm värvimata seina veel, nii et korrata võib kindlasti.
Tore oli, kohe väga tore. Ja selles köögis polegi vist kitarril improviseeritud.

MUHEDIK ütles ...

Vahel peab kodunt kaugemale välja saama, maailm hakkab kohe hoopis teistsugusena paistma

Futu ütles ...

Kui sa Futulandi külastamise ükskord päevakorda võtad, siis paki kindlasti ka kitarr kaasa.:)

mustkaaren ütles ...

Ja muud pillid. Kõlab kaunilt.