11 september 2014

Hea

Hea on praegu mu poliitiline platvorm. Meeleolu on, nagu ikka, keskpärane, st lootusetu, aga pildil figureeriva tytarlapse suure ja sydamliku abiga sai mu kael palju paremaks. Mu lastel on osavõtlikud ja head massöörikäed ja kindel taks selle töö eest. Kaela tervise taastumise juures ei ole sugugi vähetähtis asjaolu, et juba rohkem kui 2 kuud ei ole ma pidanud tee-ehitusega tegelema - 1) käis Traktor ainsa korralikult liikuva masinana suvel linnas tööl, sõiduautol oli 7 häda ja suvepuhkus, ja 2) on majatäie ehituspuidu ja muude detailide hunnik kuju ja struktuuri muutes jätkuvalt keset hoovi jalus, saelaud, kuri koer ja laste ehitised lauajuppidest pargivad ise mõnusal kruusapadjal. Ahh, tervis tuleb. ....... Õpin soome keelt, loen kuulutusi, tudeerin dokumendivorme (jälle), aga ära saata pole veel julgenud - ei taha loll olla, tyhja tööd teha. Õnneks teeb keele õppimise lihtsaks mu lapsepõlvest pärinev kakskeelsus - mõtlen võru, aga räägin ja kirjutan eesti keeles. 2 elavat keelt peas on hea alus 3nda sugulaskeele kergeks omandamiseks. Mitte et ma sellega palju aega viidaks, pere ja maja nõuavad oma osa. ....... Ma ei taha niisama kaabut kergitades majapidamist maha jätta, sest kedagi teist see ei huvita - olen jäätmekäitlusse sõidutanud taastamiskõlbmatut mööblit ja paar surnud kodumasinat, mis ei jõudnud remondimeest ära oodata. Vana minema, et uus ja parem saaks tulla! Lauavirn kahaneb aeglaselt, aga järjekindlalt. Võiks kiiremini, sygisvihmad ja iga-aastane liga tulemas, abimeest vaja, a... ....... Seenehooaeg avatud, mingi 3 kilo kupatatud seeni jääkambris. ....... Kõvasti käsitööd sai ka tehtud - emal vaja erimõõdulisi padjakotte, tegin talle siis kohe 8 tykki! Ja leidsin kaltsukast imelise nõukaaegse vatiteki! Mu vaene ema elab oma mõtetes edasi viletsates 1950-tes ja need asjakesed teevad talle kindlasti palju rõõmu. Palju rohkem, kui sugulaste riidekappide ylejäägid, mis nii igaks juhuks kapis seisavad, kuigi enamus selga ei sobi. Aga inimese turvatunne ja rahulolu varudest maksab ka midagi! (Kas minu enda käsitöökalts pööningul, lugematud masinad,  laua-, akna- jm varud paremad on. Ikka tuleb talveks valmis olla.) Permanentne peapõrutus ja muud elu veidrused. Tänan, aga ma EI SOOVI väärikalt vananeda.

2 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

vananemiseni on sul veel aega, aga väärikalt vananemine võib mõneti isegi mõnus olla. Sest ühel hetkel enam ei viitsi nii meeleheitlikult peaga vastu seina peksta ja vahel tuleb niisama hetke nautida

mustkaaren ütles ...

Thela, mu provotseerival väitel on taust kah. Nimelt siinpool kandis on "väärikas" midagi kitsarinnalist, kibestunut ja kinnist, ei tegutsemishimu ega rõõmu raasugi, muudkui näri ja vihasta, kiusa ja korralda, puhas destruktiivsuse kunts. See, kuidas nt mõned Aalujad vananevad, on hoopis midagi muud.
Hetke nautimineseks võtan päeva sees minutitekaupa aega, sest krooniliste tõbede pärast tuleb vahepeal veidi venitada vm. Siis saab keskenduda nt hetke valgusele, soojusele, venitamise mõnususele, lylisammas lööb nurru - ja kohe palju parem hakkab. Ilma selliste pausideta läheb tervis pahaks kohe. Peapõrutusetunnet aga tekitab ravimatu magamatus. Pereliikmetega igapäevane vaidlemine ja mõne konkreetne kius aga tekitab tõesti peaga vastu seina jooksmise tunde, aga absoluutselt kõiges teiste tujude järgi käimine ei ole ju mõistlik, ikka mõõdu perrä.