08 juuli 2014

Jälle labidalainel

Vahepeal oli mul episood kylmetuse ja liigesetõbedega, ja väike hullumeelne katsetus unerohuga, mis tekitas piinarikkaid kõrvalnähte, nii et pärast 2 põrgulikku ja täiesti kaotsiläinud päeva otsustasin jätkata vanamoodi. Siis läks ilm ilusamaks, puiduvirnad kuivavad ja kompostihunnik peab kähku nende uue kodu eest omaenda uude koju kolima ja kurgipeenrana uut elu alustama. Kurgilised on tillukesed, aga tomat lapse kilemajas vohab nagu bambus. Murust on hein saanud. Iluaiandus tekitab rahulolematust, sest tekkivate kõrvalhoonete paigutus ja uued liikumisrajad sunnivad kõike ymber hindama. Ja loomulikult kaevama.

5 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Jõudu :)

Unknown ütles ...

Take it easy ! And be happy !

MUHEDIK ütles ...

Jõudu :)

Aga iluaeda hakka alles siis planeerima kui ehitised valmis, rajad selged ja suurem sodi eest ära. Usu, nii on lihtsam. Teha võid hekke ja hoonetest kaugemale puid-põõsaid istutada.
Järgi proovitud :)

mustkaaren ütles ...

Kaevan :D kurkide nimel tuleb pingutada.
Esimestest istutustest ongi hekid omadele kohtadele jäänud. Kõik muud istutused peavad leppima nö laopeenra nimetusega. Ja ma olen kindel, et rabav ja uudne mõte esinduspeenra osas on veel kuskil peidus.

Tsiil ütles ...

laopeenar on ilus nimi ja sisukas :)
Vot kui ükskord paraadpeenraid hakkad kokku istutama, on laost maru hea võtta!