25 veebruar 2014

Vee hääl

Mõnigi ots jookseb vette ja mõnigi myyr kasvab. Aga las nad jooksevad ja kasvavd, see nende töö. ............ Lapsed kasvavad. Igayhel on oma eripärad ja probleemid. Selle imelise kannelkitarrilooga soovin tervitada seda jumalat v jumalannat (oleme ikka võrdõiglased, eks), kes lubab mul kodus magusat invaliidielu elada, et lapsed oma muredega ilma hooleks, st hätta ei jääks. Ja suur tänu ka eriti kerge ja lyhikese talve eest, sest jõuvarud tundusid kuidagi eriti õhukesed olevat. Praegune päikesepaiste on minu silmaluukidele väga magus ja paneb jätkama mõndagi tööd, mille suhtes pettumus ja tydimus urgitsema kippusid. Maapind on õige pehme ja valmis kasvu viskama, kui tuleb esimene korralik soe vihm. Ja seda kõike veebruaris, madisepäeval! Muru ärkab, puude pungad muutuvad punaseks, hommikuti on aprilli lõhn õhus. Mulle meeldib looduse huumorimeel.

3 kommentaari:

Futu ütles ...

Jah, väga suur kingitus, poolteist kuud kevadet.:) Kui seda nüüd kõike jälle tagasi ei võetaks...

MUHEDIK ütles ...

Ma ei oskagi öelda, on see talv kingitus või miskit muud, aga selge on see, et meelde ta jääb :)

Lendav ütles ...

Aitäh ilusa loo jagamise eest! Tõesti kevad :)

Ükskõik, kui palju veel peaks külmaga või lörtsiga ähvardama, nüüd on selge, et kevad on juba kohal!