04 september 2013

Päike ja lõngakera

Lapsed läksid kooli. Vaja on lisaks juba olemasolevale asjale hankida veel 1000, panna kymneid vihikupabereid, õpetada asju korras hoidma, kollektiivis käituma jne - yhesõnaga, kõike seda, mida ennegi. Ainult hommikupoolikuti on kõik lapsed Kollektiivis Kogukonnatarkusi omandamas. Seega praegu kodus signaalisegajaid pole, tegelen mälu värskendamisega kudumismasinate jms osas. Helistasin suures tarkusenäljas Tartu Kõrgema Kunstikooli kudumisõppejõule, aga nende pakutav kursus on kahjuks ainult yhe masina põhine, aga mul on keerukam masinapark ja mitmekesisemad töökogemused. Mul on nimelt 4 veidi vana või lausa päris antiikset kudumismasinat, millel on ysna erinevad agregaadid, aga kõik nad töötavad. Sygis on tulemas, vaja sallipoe riiulid täita parimate ja veel paremate armsate, soojade ja värviliste mustrimeistriteostega:P seega jätkame empiiriliselt, kui akadeemiliselt ei saa. ........... Aiatööd võiks teha. Viimased ilusad ilmad. Päike paistab nii meeliköitvalt. Osa päevaliiliaid jagamata ja kolimata, mõned puud-põõsad istutamata, muru niitmata ja peaaegu kasteheinas põlvili... Öelge, mis soovite, aga ma enam muru ei niida. Eelmisel suvel niitsin palju ja sel aastal ka paar korda, loll olin, viimane kord olin nädalakese miiniotsija, st kargukandja. Parem jalg valutab niisamagi, st seljas on 1 närv jälle oma tavalist pilli ajamas. Rootsi maju värvima v Harjumaale mõisaid restaureerima sel aastal ma seega ei jõua. panen villased sokid jalga ja naudin õhtumaade hyvesid - sooja tuba ja kavalaid masinaid. ........... Eelmisel nädalal oli suurem iiristekolimine, need taimed olid uskumatult hästi kasvanud, seega minu savimuld neile sobib. Kolisin nad maja eest vasakule ära, alpinaariumiks kujundatav ehitusprahimägi sai ette serva iiriste ja noorte okaspuude ravi- ja paljunduspeenra. Esialgu. Vaatame, kuidas uuendused tööle hakkavad. Vanas kohas olid teod laiutavate iiriste taha varju jäänud kobarpäid (Desdemona ja Midnight Lady eelmisest aastast, pluss pisikesed hambuline ja B.M. Crawfordi seemik, mille eest, ja nende naabriks saanud brunnera sortide eest samuti, Aalujatele suur tänu) kurjalt närinud, viimasel hetkel kaevasin need taimed yles, parandasin ja tõstsin pinnast ning nyyd hoolitsen, et kobarpeade kõrvale ei tekiks tigudele maitsvat padrikut, ehk tulebki siia teha espetsiaalse teovalve all olev eriti õrnade taimede peenar. Mõtlen partidest.

5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Ka Sul oleks nagu kolimisfirmaga mingid head suhted:D

Aga ühest pisikesest lõngakerast annab tõepoolest imesid välja võluda. Just täna sain päkapikkudele saadetud soovinimekirja:D, aga mul kestab veel suvi. Vähemalt nii ma arvan

Eve Piibeleht ütles ...

Jõudu! Aga meilgi päike paistab ja suvi kestab. Mis siis, et hommikuti on ainult 8 soojakraadi.
Kudumise teemal ma sõna ei võta, seda ma ei oska, isegi koolitööd kudus ema valmis.

Tsiil ütles ...

Sul on ägedad oskused ja jõudlus ka muljetavaldav. Pere ju ka.

Mul on niitmisega vastupidi, tahaksin sel sügisel hoida sellist kõrgust, et kevadel ei peaks end ära nikastama, masinast rääkimata, aga rovi kasvab mõne koha peal nagu maikuu oleks. Niitmise aega aga napib, õhtukaste tuleb enne maha.

aga muidu ilus aeg veel kestab nagu sinu lõngakera ja päike

Anonüümne ütles ...

ära koo mu käpikuisse päikest...
Väga tubli oled!

Meil kestab ka suvi, kuigi hommikud on külmad 4-6 kraadi, aga vahel ka soojem.

Togram

Köögikata ütles ...

Ja meil on päikest rohkem kui küll. Kui hommikukastet poleks, oleks kogu floora juba surnud.