25 september 2012

Oo, palun kirjutage veel j2nestest!

Sest nad on nii toredad.
Mees ostis kevadel 3 krantsikest, kelle kohta myyja v2itis, et on vene sinised saksa hiidkyylikud. Ma j2reldan seda sellest, et neiude esimesed pesakonnad sisaldasid 6ige mitmekesise geneetilise materjali kandjaid. Yks oli sinine, ju siis see ainus t6eline vene sinine:) yks oli valge - puhaku ta rahus, talle tegi keegi sel ajal haiget, kui ma ise kaugemal tee-ehitusega h6ivatud olin, kuigi lapsed valvasid, yks on roosa (see kaval elukas, kes vabalt ringi jookseb) ja ylej22nud 10 on klassikalised pruunikirjud elajad. Ju siis see vanem proua, kes asjaga tegeles, kasutas oma j2nnide juures mitte just t2pseimat t6ukarjaaretust, aga mind see eriti ei h2iri - j2nnide eest makstud raha on kuhjaga tagasi tulnud nii loomadega tegelemise r66mu kui karja juurdekasvu n2ol.
Ma m6tsin, et sel aastal emasid rohkem paarituda ei lase - pole teada, kuidas loomakesed meil talvituvad. J2nnide puurid on meil lahtise puude varjualuse all ja kinnise kuuri v lauda ehitamine v6ib v6tta veel n2dalaid, kuid v aastaid. Aga tuleval kevadel oleks tore osta paar uut looma, isane ja emane.
Ja kui leidub vaba rahha, siis ehk ka paar karusloom-j2nni - angoorakyyliku-laadset. Kui loomakeste pidamine nii tore on, siis peaks karjast saadavat tulu mitmekesistama.
Eile m6tlesin ka lammaste peale. Villalammaste. Mul on V6rumaal piiri 22res 25,5 ha, millel eriti midagi ei toimu. Minu lapsep6lvekodu, meie suguv6sa toimetab seal juba 4. p6lve. Seal elavad mu vanemad, kes p6mst midagi ei tee. Ja vend, kes on p2rast joomise mahaj2tmist hakanud sama hullult t88d rabama, kui ta enne j6i. (See asi on minu oma sellep2rast, et kui keegi otsustab metsa ja maavarasid peeneks tegema hakata, siis kallab ta vennale viina sisse, laseb talukoha endale kinkida ja keerab asjad p.....) Me k2ime seal aeg-ajalt kyttepuid tegemas, puuviljaaeda hooldamas, avitame erinevate muudegi hooaja t88de juures ja teeme sotsiaalt88d. Kuna mu vennal peret pole ja p2rast purjutamisest loobumist kadusid ka s6brad, siis olemegi meie tema ainsad s6brad. Asja teeb m6nev6rra jamaks see, et meil oli keerukas lapsep6lv ning t2nu vanemate r2igetele kiiksudele ei peeta selles peres naistest midagi, olenemata su  v22rtustest ja teenetest. Seega oodatakse kylla kyll minu meest - aga mina kui kaine autojuht, sugulane ja t88riistade ning muu vajaliku omanik ja hankija ronin ka kaasa ja v6tan m6ne oma lapse ka, no kas pole tyytu - siis minema just ei peksta:P Ma ei oleks seda maininud, aga kahjuks takistab inimeste lollakas komme inimesi liigitada mitte nende oskuste ja v6imete, vaid soo j2rgi, teha paljusid vajalikke asju, selle asemel tehakse n2gusid, inisetakse ja keeratakse k2kki - oi, kui palju ma sellega igap2evaselt kokku puutun, aga sellest m6ni teine kord.
L6petuseks m6ned ilusad sygisepildid. Yhel on ka varemkirjeldatud l6ik hoovi, mida sai uhkesti kividega t2idetud, esialgu u 4x25m pindalas, seda dekoreerivad kile all oma saatust ootav heinakuhi ja 2mma juurest toodud sorteerimata silikaatkivihunniku nurgake. Tahvelarvuti lainurk-fotokas teeb muidugi imesid ja v22nab universumit. Pildil poseerib ka oranzh koer, kelle ema oli paberitega rotveiler ning isa paberitega husky:D Tore, l6bus ja armas koer, paraku suurt kasvu ja tugev, valvab h2sti ja kaitseb tublilt, muidu aga kange iseloomuga ja armastab v2ikeste loomade verd, seep2rast on ta alati ketis. Aga ta usaldab, austab ja armastab mind v2ga. Teistest k2ib ta j6ud yle. Muide, ma ei peksa teda, vaid pritsin veega, kui vaja. Sellep2rast ta ongi nii r66mus ja usaldav. Millise murdja sellest suurest koerast saaks teha...
V2rskel tehtud piltidel on ilmekalt n2ha praegu valitsev ilm. Seega teen p6hiliselt tubaseid t8id ja aial lasen ka endast puhata. Kui ilusamaks l2heb, eks siis j2lle istutama - hekid, uued lillekesed, muru paikamine... Sekka veidi astelpajudega jandamist - marjad korjata, v6sud ymber istutada - astelpaju on imeilus hekitaim. Ja pirniseemikud ootavad kolimist, kevadised elupuu- ja kontpuupistikud mahapanekut v potistamist... Ja uue kuuri vundamendipostide valamise ajal laialipillutud taimepottide ja kottide hunnikud kokkukorjamist... ja naabrite poolt j2tkuvalt prygitatud ja prygitatav tiigiga aiaserv lagedaks raiumist ja korrastamise alustamist, enne kui k6ik maa kylge kylmub...
Ma ei vaheta oma  kymneid hunnikuid, labidakollektsiooni, p2ttidest naabreid ja alal6pmata lagunevat tehnikat enam kunagi ilusa, aga v6imalusi mittepakkuva bettonkastikese vastu. On elatud korterites, aga siis ma olin ka mittekeegi. Praegune elu on palju meeldivam, kasulikum ja l6busam. Ma armastan maad.





2 kommentaari:

Kiwamiis ütles ...

Teile seal saab olema siis üks korralik "loomaaed". See on väga hea, loomadega tegelemine maandab ka pingeid. Vahel on seda vaja. Mina "kolan" siin pirita metsades ja aasadel koeraga, et puhata sellest elust siin päälinnas. Mul olid ka ema poolsel vanaemal kunagi väga ammu jänesed. Olid teised ikka väga suurt kasvu. Ma ise olen ikkagi ka päris palju loomade keskel kasvanud, sest vanaemad elasid maal ja suviti sai nendel abi oldud. Ma pole tegelikult Tallinna inime, ma olen tegelikult lõunakas ja seto. Lihtsalt "eksisin" ära. Nüüd ongi teekond pooleni tagasi looduse rüppe.

Nodsu ütles ...

Rõõm lugeda, et Sul seal asjad ja olemised paremuse poole liiguvad, tundud kohe kuidagi energiast pakatavat :). Ikka rõõmu ja päikest, et olla tugev ja teha suuri tegusid! Jänksid on imevahvad aga meil siin nende jaoks väga õnnetud tingimused, mistõttu neid endale lubada ei saa. Lapsepõlves tädil-onul olid jänksid ja nii maru tore oli neid vaadata ja nendega tegeleda. Tahaks ikka oma lastele ka seda rõõmu pakkuda, ehk kunagi õnnestub pikk-kõrvakestele ka vastavad tingimused luua.
Me palistasime ka kevadel põlluserva astelpajudega. On nad ju täitsa kenad põõsad, sügisel boonuseks marjad nii endale kui lindudele. Peab ainult vaatama, et juurevõsudega liiga metsikuks ei läheks. Kunagi sai aeda 3 põõsast pandud ja nüüd ronivad igale poole laiali. Kui põlluäärsed juba suuremad, on plaan aiast likvideerida.
Ja see naistesse suhtumise teema – puutusin analoogse juhtumiga esmakordselt kokku u 5 a. tagasi. Minu jaoks oli see paras shokk ja paneb siiani hämmastama, et kuidas mõni võtab endale õiguse naistesse niimoodi suhtuda. Võetakse endale naine, luuakse ühine kodu ja pere, väärtustamata kriimukriipsugi seda õrnemat poolt, kelle kõrval veedad oma elu päev-päevalt... Ilmselt ei mõista ma seda kunagi.