01 juuni 2012

Seemikud ja metsikud

Kui ma vahepeal pesu, rokakoka, p6rutatud kindrali, sydamlik-6petliku Emade Ema, aednik-kaevuri, ehitaja-koristaja, h2davabatahtliku ja tunnustamata ning tasustamata kriminaalhooldaja-abipolitseinikuameti ja riigiasutuste kriitiku kirjude ametite k6rvalt hetke vaba aega saan, kasvatan seemnetest perspektiivikaid taimi. Perspektiivikas ei ole muidugi see, mis l2heb puuviljanduses sordikatsesse ja hiljem hakkab rahha sisse tooma, vaid see, mis kasvab ilusasti suureks ja kannab lehti, 6isi ning liigiomaseid kribalaid, mille s88davus ei ole just oluline.
Meie aias kasvab 2 pirnipuud, yks on veel enam-v2hem midagi kandnud, aga teine on seenetanud ja viljad alati kirsisuuruseks mumifitseerunud ning l2binisti haiget puud ei ole suutnud avitada ykski looduslik taimekaitsevahend. Huvitav, et see puu selline kiiksuga on, samas, kui teine tema k6rval ikka uhkesti kanda suudab, nii et. Ka l2inud sygisel kraapisin kokku selle tervema, m22ramatult vana pirnipuu 6ige kehvakesed, kivirakku t2is ja kiirelt riknevad tikutoosisuurused viljad ja asetasin nad mullaks saama, samas kui teise seenekirsikesed l2ksid l6kkesse. Eelmisel n2dalal aga avastasin, et need komposteerit pirnid on uut elu alustanud - k6duhunniku serval kasvab kymneid seemikuid. Ilusad v2rvilised, l2ikivad taimekesed, terve pirnilasteaed.
T6sist juttu kah - tegu on no ytleme 50-60-aastase seemikpirnipuuga, millel on pystine v6ra, vintske tervis ja kiire kasv. Ma m6tlen, et reaalne on sellist kultuuri kasvatada tislerit88 jaoks sobiva pirnipuidu saamiseks, aga samah2sti saab neid kasutada pookealusena n8 korralike sortide jaoks, v6i ehk hoopis kollektsioneerida kui yht talusordi seemikut. Aga ilmselt mitte levitada kui autentset metspirnipuud, kuna sel on ikkagi sordiaretuse j2lgi kandvad viljad - teatud suurus ja magusus. Inimesed on soovinud oma aeda saada seda p2ris metsviljapuud, kuid minu kui tulevase suure eksoodikasvataja 2ri aluseks ei saa olla juhuslike krantsidega turu solkimine, vaid liikide ja sortide korralik tundmine ja kasutamine.
Metspirni- ja 6unapuudega on meil segased lood, sest mahaj2etud talukohtades kasvavad ja sealt juhuslikult metsa j6udnud yksikud viljapuud ei ole enamuses sugugi botaanilised metsviljapuud, kuna on suuremate ja mingil m22ral maitsvate viljadega, milles m6ni asjatundja v6ib ehk isegi mingi vana sordi tunnuseid leida. Seega on sellistel puudel ainult haljastuslik v22rtus v6i, nagu eelpool m2rgit, pookealuse-otstarve.
Aga seda v22rispuidu-kasvanduse m6tet olen soojendanud aastaid, kuid siiani pole sellises koguses seemikuid suutnud kasvatada - liig 6hukese mullakorra all on putukad idud 2ra 6ginud, nagu on juhtunud ka mitmete muude puude seemnetega. Eks ma siis nyyd tean, kuidas toimetada. Ikkagi ise6pitud hindamatu kogemus ja omapekstud vitsad on need k6ige 6igemad.

4 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Meil hetkel siis tegemist üsna sarnaste asjadega kuigi ma istandust ei planeeri. Pirni võib ka siis kasvatada kui ta üleüldse ei vilju, mõnel neist on hiigla põnev püramiidjas võra, millist pole mitte ühelgi teisel lehtpuul.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Jah ja rääkimata sellest, et kui ilus ta täisõies on

Tii ütles ...

Puuseemikute saamine on meie aias imelihtne.Nad tekivad täiesti ise pidevalt, sest suurel osal istutuspinnast on kasutuses kohalik männiokka- või kase-tammelehe mults.
Minu isetekkivas puutaimlas võib leida arvukalt männi, kase, pärna, tamme, alõtsa ja tuhkpuu noortaimi, kui nimetada silmatorkavamaid. Vahtrapojad muidugi kataksid kogu maa, kui laseks.
Aga pirni-väärispuidukasvatus on tore mõte.

Tsiil ütles ...

Põnev maailm! Ühel ilusal päeval ehk saan ka käe valgeks!