03 juuni 2012

Lume alt suvesse

V2he on neid kultuure, mis minul on aastate jooksul kylmakahjude kirja l2inud. M6ned roosid, m6ned nunnutamata j22nud sibulaliste seemikud botaanikaaia sibulalistelt, yks kehvas seisukorras veigela variegata nana v6i mis ta oligi. Eriti 6rnade ja eriti kallite ajastul 90-tel polnud ma veel aiapidaja ja hiljem on meie aiapoed juba teatud n6uetele vastavat kaupa pakkunud.
Kuid yllatab ja r66mustab mind nimekiri neist imeasjadest, mis kevadel p2rast pikaleveninud hoov6ttu siiski kasvu alustavad.
Yks taolistest vigurv2ntadest on haraline ploomipuu "Pissardii". Kyll see on ilus punane puu. Minu juures on ta vist juba 4 talve talvitunud, kuid n8rritavaks peab ninetama asjaolu, et see konkreetne puu kylmub alati lumepiirini tagasi ja alati puhub tuul osa kokkukuhjatud lund minema. Ka sel aastal alustab puu vaevalt p6vek6rguse tuustikesena, olgugi et pookealus, tavaline haraline ploomipuu:P. sooviks taevak6rgusi v6rseid ajada. Ma pean sellise asja syydlaseks puukese l6unamaist, t2psemalt ilmselt madalmaist p2ritolu. Ostes oli see puu muide ligi 2 meetri k6rgune, minu juures jaksab aga vaevalt meetrise kasvu visata.
Teine vigur on tutsakas loorberioksi. Maxima toidupoes on aeg-ajalt muudki, kui Optima Jahu, Poki 6lu ja Odav Vorst. No n2iteks seemneid ja juurikaid, vahest ka potis maitsetaimi. Pott kymnete loorberiseemikutega r66mustas eelmisel suvel nii mind kui mitut sugulast-tuttavatki. M6ned nirumad j2id yle ja kolisid lillepeenra serva vorstirohup66sa alla ja sygisel sai katteks peot2ie lehti. Et loorber kuulu j2rgi ypris jahedas talvituda soovib, siis seda need taimed ka said. Kevadel oli r66m suur, kui m6ne elusa punga avastasin ja v2ga peagi tuleb nad paremasse mulda panna. K6nelemata neist loorberitest, mis eelmisel suvel potis said elada - see kultuur vajab RAMMUSAT mulda ja minu parandet aiamuld ei ole piisav. Sygisel aga, kui sajad potitaimed peab plusskraadide manu talvituma tooma, siis loorberid tuppa ei saa - neile piisab pikaliasendis puhkamiseks paksust kuivast tuduasemestki, see paistab olevat kindel.
Sygisel j2i peenardesse m6ni gladioolisibul ja kehvakeseks muutunud tervis ning l6plikult l6ppenud s6brahooaeg ei pannud mind usinasti aeda koristama. Kevad aga t6i sibulalistegi hulgas yllatusi - v6rsed on ajanud punt gladiooli tytarsibulaid, pisikesed nagu piprad, aga kanged kasvama. Kaeverdasin taimej22nuseid yles, kuid leitud igati k6va ja eluj6ulisena tunduva priske emasibula, mille kyljes paarkymmend tytarsibulat, pistsin maha tagasi. Minu poolteaduslikud katsed vajavad j2tkamist uue v2ljakaevamisega, et uurida emasibula olukorda ja tytarde kasvukiirust. Teatavasti on rootslased suutnud seni kylma6rnade kultuuride neil talvitunud taimeosadest saada vastupidavamaid j2rglasi. Ning veel yks sibulaline, valkjas hiidyatsint (Galtonia ...), mille seemneid ma 6-7 aastat tagasi kylvasin ja mille paarikymnest seemikust pidas aastate jooksul vastu 1, on kasvatanud oma esimese umbes meetripikkuse, aga veelgi veniva 6ievarre ja ma loodan temalt palju, nimelt meil h2sti talvituvat sibulalist.
On nartsissid, mille ostmist ma absoluutselt ei m2leta, aga yhtedel on 22rmiselt huvitavad rohelisekirjud t2idis6ied. Kurat, et mu pooletoobises ajus ka SELLISED m2luaugud peavad olema.
Ja 22dikapuu "Dissecta" on p2rast pikka m6tlemist ja kevadp6demist asunud pintslikesi andma. Mul on 2 harilikku 22dikapuud, nemad on 7 aasta jooksul arenenud juurev6sutaimekestest enam kui 3-meetristeks lakoonilisteks iludusteks, aga kas l6hislehine kui teatavasti 6rnem uudisasi nii tublisti kasvab, ootame ja vaatame, ehk leiab talle parema kasvukoha.
Mustad leedrid "Pulverulenta" e valget2piline ja "Black Lace" e v2ga tume punane on kiirelt uued kasvud ajanud. Loodan kiiret kasvu ja 6igeaegset puitumist. Ma ei tea, mis juhtus samas kohas talvitunud veigela, mainitud "Variegata Nana"-ga, ilmselt oli keegi tema tyve lume all paljaks n2rinud.  Aga kohas, kus ma teadsin olevat kopsurohu "David Ward", t6usis hoopis tundmatu siilikybar...
Noored pirnipuud yllatavad sellega, et kasvatavad imekiirelt imepikki v6rseid. Sai teisi sygisel rammutatud ka.
Rabarber tundus manduvat, taimed justkui j2id paar viimast aastat j2rjest v2iksemaks. Oksahake, puulehed ja s6nnik, paistab, lahendasid selle mure 2ra.
Oli miski salvei, mille kohta sygisel kahtlust v2ljendasin. Sai talveks samuti peot2ie puulehti kuklasse - ja nyyd on ilus p66sas olemas.
Kollasekirju liivatee (potitaim Maximast) - unustasin teise sygisel kiviktaimlasse ja kui ta mulle meenus, oli maa juba kylmunud. Sama temaga - veidi leheprahti katteks ja hiljem hunnik lund, kuigi meeleolu lootusetu. Talvekatte alt tuli v2lja igihaljana k2ituv p66sas, kylm kevad teda ei h2irinud, ja uued kasvud on juba v2ga ilusad erkkollase-tumerohelisekirjud.
Roosipeenraga on segadus. Mul ei pysi sortide nimed meeles, aga p66sa kuju ja 6ite j2rgi saab hakata 2ra arvama ja mingid m2rkmed teha. Roose on mul n2rused umbes 25 sorti ja liiki, aga kokku on k6iksugu taimi ikka sadu ja sadu ja ma h2benen neile etikette kylge panna - iluaiale ei tule need kasuks, aga kollektsioonaiaks nimetada mu aeda veel ei saa...
Olen loll ja laisk. Suure osa p2evast tuigerdan kuidagi autopiloodil, mehaaniliselt k2tte6pitud t8id ukerdades. Mul k2ib pidevalt pea ringi, vahepeal valutab sealt, kuhu p2tid jalaga tagusid. Ma ei suuda keskenduda, lyhim2lus tuleb ette ulatuslikke auke ja argumenteerimisv6ime on kuskile kadunud. See t2hendab, et ma ei suuda systemaatiliselt tegutseda, ettev6tmisi planeerida, korraldada ja t2ide viia ning lisaks v6imalikule leivateenimisele on sitas seisus ka mu igap2evaelu. Ma ei tea, kuidas see igap2evaelu peaks normaalselt v2lja n2gema, aga on 2hmane tunne, et vaat niimoodi kyll mitte.
Kui m6ni korralik inimene leiab, et milleks sinu olukorras inimesele aed, parem lase endale puue m22rata v6i koli korterisse/ela hullumajas, siis tegelemine pere, taimede ja majaga sunnib mind m6tteid koondama, tegema keskendumisharjutusi ja teatud asju ka suhteliselt 6igeks ajaks l6petama. Seda k6ike saab nimetada t88teraapiaks ja rehabilitatsiooniks ning riik ei pea oma tegemataj2tmiste juures ennast syydlasena tundma - saate ju ise hakkama, mis teile veel vaja on. Ja mina ei pea k2ima asutustes uste taga kerjamas ja selle juurde kuulama abikaasa pidevat kriitikat, et tema t88aeg jookseb jne, kuna seljakiiksu ning pideva peap88rituse p2rast vajan ma kodust v2ljas isiklikku abistajat. Autorooli istusin viimati talvel millalgi ja seisund on praegu nii zen, et ei tunne puudust ka uuesti s6itma hakata.
Ilusat suve meile ja palju toredaid t88tunde, et me saaksime endid v6imalikult kaua tervetena tunda!


5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Aed on alati tervendava toimega, loodan väga, et ta aitab Su tervisehädadest üle saada.

Et Su `Pissardii` külmaõrn on, on uudis. vaata mu eelmist postitust, vahtrast paremal paistab vähemalt 3 m kõrge puu. Ta pole mitte eladeski tagasi külmunud, ka üksikud oksad mitte. Ma ei tea, kas Sa usud veesoonte värki, aga luuviljalised veesoonel ei kasva. Proovi teda ümber istutada, äkki saab tal parem.

Galtoniast Sa tõenäoliselt head talvitajat ei saa, ta peab vastu küll soojemad (lumerohkemad talved), aga ei enamat. Tahab ta üldiselt talvituda ikka nii nagu gladioolid.

Loorberi õues talvitumine on huvitav eksperiment, peaks ise ka järgi proovima, aga kuskilt pole seemikuid praegu võtta.

mustkaaren ütles ...

Meil on palju veesooni, ilmselt see nii ongi. T2nan selle n6uande eest! Puu ei ole eriti suur ja teda on v6imalik veel suure mullapalliga kolida, kui ruttu teha Olen juunis kiireid kolimisi teinud.
Galtonia talvitus mul floksip66sa varjus, mis korjas endale korraliku, v2h. meetrise lumekihi. V6ib arvata, et talvitubki ainult katte all, ka bot. aias oli see varjuline ja soe peenraosa eesaias, kus on igasugu laugud, rohtlaliiliad jt, mitme materjaligatalveks kaetud (turvas, kuuseoksad ja klaasitahvel, vist). Samas k6rval on mul ka k2mmalvaher "Atropurpurea", millele samuti katteks lehti, hiljem lund kyhveldan, eks seal soe nurgake ole, tuulevari on ka.
Loorberi seemikuid on mul nii palju, et ei oska teisi kuhugi panna. Ma annaksin Sulle neid kohe mitu tykki, no umbes 5, paar suuremat ja paar pisemat. Siis ma teaks, et nad on headesse k2tesse saanud.

mustkaaren ütles ...

Veesoontest veel, et meie laev m66detierastamise ajal naabrile ja see pildus kaevu prahti t2is. Me pidime uue kaevama ja selleks otsisin ise uue koha, kasutades traadist konkse. Kaev on OK ja p6udade ajalgi leiab sealt tilga vett. Me asume yldiselt mski yrgj2rve kunagisel kaldal ja muidu madalal kohal, nii et vett ja veesooni on maja ymbruses tihedalt. Eriti huvitav on, et maja enda all mitte yhtegi, see on erandlikult suur lapakas maad!
Aga traadid/oksd n2itavad ka n6uka-aegset kortermajade solgitoru, mis suundub otse Keeri j2rve, yle meie krundi. Ja mitut suurt r88bast, kuhu aiamaapidajad kevadise vedela ajal traktoreid kinni ajasid.

mustkaaren ütles ...

KIRJAVEAD... Pisike laps on haige, niheleb syles ja seega toksin veidi imelikult.
Erastamise ajal m66deti naabrile solkimiseks ikkagi KAEV, ei laev. Muhahaaa.

Tsiil ütles ...

Meie meesperel (isal ja vennapojal) liiguvad vitsad hästi ja isa ütleb, et veesoone koha peal on maa külmem ja seetõttu tõmbab hästi külma ka ligi. Nii et kõik on üsna loogiline.