ämma aed

Lugupeetavad emad, kes te oma mugavusest & rahust seate ettepoole lastega suhtlemise, nende kysimustele vastamise, murede lahendamise, ellujäämise õpetamise & sõnade seletamise. Mõned teie lastest lõpetavad praegu kõrgkoole. Jätkugu teile edaspidigi teadmisesõnu lapse mistahes vanuses ettetulevate kysimuste vastustex.
Täna tähistati 2 noore sugulase väga heade tulemustega lõpetamist. Sel puhul oli linnas ämma juures aiapidu, kuhu ka meid lahkesti paluti. Jätame vahele söögi-joogi, noorte:P poistega kitarrimängimise & laste ettevõtmised ning paneme siiaplogisse maha märgi Ämma Aia kohta.
Tegu on u 50-tel Maarjamõisa põldudele välja jagat Tammelinna kruntidega, kuhu käepärastest materjalidest ehitati kiiresti elamud ning krunt oli viimse kui ruutsentimeetrini toitumise teenistuses. Teadagi, kolhoosikord & defitsiit. Ka ämma sugulaste aed oli samasugune, majaymbrus tihedalt viljapuid täis tuubitud ning köögiviljapeenarde all ägav krundike. Sel ajal 90-te keskpaiku, kui ma oma hr tollase peigmehega, praeguse abikaasaga tuttavax sain, oli näljase nõukaaja mälestus veel elus savisel mullal ilma abiaineteta peenrakeste, tugeva harvenduse läbi elanud viljapuuderyhma ning vaolise muru kujul. Ämm kasvatas yxi mitut last, kokkuvarisenud nõukoguriigi rusude all oli omaenda kasvatatud suutäis suurex abix. Tasapisi aga lapsed said oma elule, peenrad vähenesid ning õunapuud surid vanadussurma.
Praegu on elujõulisim aines ämma aias muru. Nagu igas tänapäeva õhtumaa aias, kus on silmailux käepärases suuruses lille- v moodne & praktiline lille-köögivilja-segapeenar, on viimane esindet ka mu Ämma aias. On mõned vanad ellujäämisgeniaalsed talulillepõõsad - pojengid, floxid, hostad jt, on segapeenar paarikymne kultuuriga iiristest-tulpidest kobarpeani. Mulle meeldib see kooslus, sest igal suveajal on seal midagi vaadata. Muld aga, nagu öeldud, on ilgelt lahja. Mu ämm ei ole väga sportlik agraarkaeverdaja ning kompostikatsetaja nagu mina, labidasportlane ning mullameister, seega tuleb täita oma lubadus ning viia Ämmale seguvannitäis tuvisõnnikut pööningult. Aeg-ajalt kysib ta ikka nõu mõne puu v taime osas, et "sina oled noore peaga & tead rohkem uusi asju", ning mul on tõesti rõõm teda aidata teatud põõsaste lõikamise, istutuste, taimede hoolduse vm osas. Minu jaox on väärtuslikud tema aiapidaja kogemuste aastakymnete maht ning iseloom. Arusaadavalt oleme väga erinevad inimesed, kuid sarnane hobi tekitab yhtekuuluvust ning aitab leida sarnast hoopis teistsuguses. Rahu olgu meiega, armsad kogu maailma aednikud!